Eestis ei ole päris mitu aastat toimunud suuremahulist börsiettevõtte omandamist. Kui Järvevana välja jätta (2014) on viimased näited pärit eelmisest aastakümnest – Norma (2010), Eesti Telekom (2009), Saku Õlletehas (2008) jne. Samuti arvestades OEG tähendust börsile ja väikeaktsionäridele (OEG-l on üle 5 000 väikeaktsionäri), on loomulik, et eilne uudis OEG ülevõtmispakkumise kavatsusest on tekitanud elavat Loe edasi
Blogi
Väikeosanike õiguste kaitse kontekstis on viimasel ajal sageli tulnud jutuks huvide konflikti küsimus. Väga sagedane on olukord, kus ühingu enamusosanik on ka ühingu juhtkonna liige ning kontrollib see läbi ühingu tegevust. Oma praktikast julgen öelda, et kui osanikule kuulub üle 50% osakapitalist ja ta on ka näiteks ainus juhatuse liige, siis kõnepruuk „minu firma“ on Loe edasi
Käesoleva artikli ajendiks on üks Riigikohtu suvine lahend (Tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014.a. otsus asjas 3-2-1-50-14). Faktoloogia lihtne. Tellijal oli leping saekaatriga, et too saeks tellija tarnitud palke. Osa saematerjali läks kaotsi, saekaatri vastu esitati nõue ja lõpuks ka hagi kohtusse. Menetluse käigus asi enam nii lihtne ei olnud. Põhjus suhteliselt triviaalne ja praktikas küllaltki sagedane. Loe edasi
Alates 1.01.2014.a. kehtib Läti Vabariigis ametliku valuutana euro, mistõttu tuleb Läti ettevõtjatel teha läbi sarnane osa- või aktsiakapitali eurodesse ümber arvestamise (konverteerimise) protsess nagu Eesti ettevõtjatel mõned aastat tagasi. Arvestades, et Eesti Panga andmetel oli 30.09.2013 seisuga 16,2% kõikidest Eesti välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, siis seisab ka paljudel Eesti ettevõtjatel ees oma Lätis asuvate Loe edasi
Osaühingu osa võõrandamise tavaline kord on äriseadustikus selgelt kirjas. Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Ehk, et kui osa müüjaga on kokku lepitud, siis kokkuleppe vormistamiseks tuleb minna notarisse ja tõestada seal notariaalne osa müügileping. Notar omakorda teavitab osa müügist äriregistrit ja äriregister kajastab uued andmed hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Loe edasi
Äriseadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum. Ettevõtjale võivad need nõuded tunduda koormavana, aga nendest mööda minna ei saa. Praktikas on vägagi sagedane olukord, kus seni kuni osanike ja/või nõukogu ja/või juhatuse vaheline koostöö on probleemideta, lüüakse mõnele formaalsusele käega, millest siis vaidluse tekkimisel võib saada äärmiselt sisuline ja ühingu majandustegevust blokeeriv probleem. Loe edasi
Meil on bürool üks välisriigi eraisikust klient, kes alates 2004. aastast asus lapse nimele ostma väärtpabereid – Eestis registreeritud investeerimisfondi osakuid. Välismaal nii kombeks ning lapsel täiskasvanuks saades iseseisva elu alustades hea stardikapital olemas. Loe edasi
Teadaolevalt on juba aastaid kehtinud äriseadustiku regulatsioon, mille kohaselt on aktsiaseltsidel kohustus pidada aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“) ning osaühingutel on võimalus oma osad EVK-s registreerida. Loe edasi
Juhul kui isikud otsustavad asuda tegutsema ühise eesmärgi nimel ja asutavad ühiseks äritegevuseks osaühingu, on sageli pooltevahelise kokkuleppe sisuks ka kokkulepe, et osanike tasandil võetakse otsuseid vastu konsensuse alusel. Näiteks kui ühele osanikule kuulub 70% osakapitalist ning teisele 30%, võivad osanikud omavahel kokku leppida, et kõik osanike otsused vajavad vähemalt 100% osanike poolthääli. Loe edasi
Arvestades majanduse tsüklilisust, on ka erinevad õiguslikud küsimused ajas erineva praktilise tähendusega. Viimase paari aasta üks populaarsemaid teemasid on juhatuse liikme vastutuse küsimus ning asjast huvitatud isikul on võimalus endale teadmisi ammutada erinevatest allikatest nii blogikannete, artiklite kui ka koolituste näol. Loe edasi