Blogi

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.  Loe edasi

10 eurot võib jätta ilma miljonitest

Alates 1. septembrist 2017 jõustunud riigihangete seaduse kohta on leida arvukalt kirjutisi ning peetud koolitusi nii juristidele kui ettevõtjatele suunatult. Samas on muudatused nüansirohked ning saatan peitub teadupärast detailides. Loe edasi

Paremad lennuühendused riigi abiga?

Eestiski on palju kõneainet pakkunud teema, kuidas tagada paremad ühendused välismaailmaga. Üks väljapakutud variante on ka regulaarsete lennureiside „ostmine“. Liikmesriigil on võimalik lennunduses tegutseda mitte ainult ettevõtjana, vaid ka tellijana ehk osta sisse ühe või teise vajaliku lennuliini käitamise teenust. Loe edasi

Eeskujulikud omavalitsused – haldusreformi ohvrid?

Teatavasti on käimasoleva haldusreformi kriitiliseks tingimuseks, et tekkivates omavalitsustes oleks reeglina vähemalt 5000 elanikku. Elanikelt väiksemad omavalitsused, mis 1. jaanuariks 2017 ei olnud vabatahtliku ühinemise teed läinud ja millele ei kohaldata ka seaduses ette nähtud erandeid, tuleb nüüd aga kellegagi Vabariigi Valitsuse algatusel ühendada. Loe edasi

Euroopas maksudega ei mängita

Euroopa Komisjon on konkurentsiõiguse ja riigiabi raames liikmesriikide maksupoliitika luubi alla võtnud. Nimelt ei luba EL õigus maksustamise kaudu üht ettevõtet või ettevõtete kategooriat teistele eelistada. Komisjon otsustas näiteks augusti lõpus, et Iirimaa andis Apple’le 13 miljardi euro väärtuses ebaseaduslikku riigiabi, mis tuleb Apple’lt tagasi nõuda. Loe edasi

Avalike teenuste doteerimine võib keelatud riigiabiks osutuda

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ÜMPT) on teenused, mida ettevõtja tavapärastes turutingimustes ehk täiendava hüvitiseta ei pakuks või ei pakuks samas ulatuses või avalikkust rahuldatavatel tingimustel. Kõige tavapärasem üldhuviteenus Eesti kontekstis on bussitransport, mille osutamist riik ja/või omavalitsused avaliku teenindamise lepingute alusel ja hankemenetluse järgselt tellivad. Loe edasi

Saad haldusorganilt kirja? Tegutse!

Tihtipeale sünnib õiguskorda selgitav kohtupraktika kummalistest ja samas kurbadest juhtumitest. Nii ka seekord. Isik taotles tegevuseks tarvilikku toetust. 6. oktoobri käskkirjaga jättis toetusi jagav haldusorgan taotluse rahuldamata. 7. oktoobril saadeti taotlejale käskkiri Omniva e-tähtkirja teenuse abil ja digiallkirjata PDF-failina meiliaadressile ning 8. oktoobril tähitud kirjana paberkandjal ilma allkirjata ja digiallkirja kinnitusleheta. Loe edasi

Kuidas saada jagu ebaseaduslikust riigiabist riigihangetel?

Riigiäri pole siinmail midagi uut ega iseenesest ka laiduväärset. Seetõttu tekib paratamatult ka olukordi, kus avalikku sektorisse kuuluv ettevõte võistleb erakapitalil tuginevate konkurentidega. Klassikaliseim näide sellest on ühes riigihankemenetluses pakkujatena osalemine. Midagi õigusvastast selles kahtlemata pole, kuni ettevõtjasse investeeritud kapital ei ole ebaseaduslik riigiabi. Loe edasi

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused – riigi võimalus „õigesti“ majandusse sekkuda

Riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi mõiste koosneb järgmistest elementidest, mis peavad kõik kumulatiivselt esinema:  (1) abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; (2) saadud vahendid on riiklikku päritolu;  (3) abi saaja saab eelise;  (4) meede on valikulikune; (5) eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks; (6) eksisteerib mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Viidatud tingimuste kohati Loe edasi