Euroopa Konkurentsivõrgustik ECN (kuhu kuulub ka Konkurentsiamet) on teavitanud (SIIN), et käimasolev kriis on põhjustanud sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning et konkurentsiõiguse rakendamisel kavatsetakse sellega arvestada. Ka Eesti Konkurentsiamet on ECN-i liige ning on avaldanud teavituse ka oma kodulehel (SIIN). Praktikas hõlmab see kahte küsimust: konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate hinnakujundus. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Väljakuulutatud eriolukorras on rakendatud mitmeid meetmeid, mis on otseselt või kaudselt sundinud ettevõtjaid oma tegevust oluliselt piirama või täielikult peatama. Paratamatult tekib mingil hetkel küsimus, kas ettevõtjal võiks olla lisaks alust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist, mida abimeetmed ei korva. Loe edasi
Riigiabi on Euroopa Liidus reeglina keelatud. See on lubatud kas Euroopa Komisjoni lubava otsuse alusel (mille menetlus võtab tavaolukorras mõistagi aega) või teatud üldkohalduvate erandite alusel, eelkõige grupierandi määruse ning vähese tähtsusega abi korral. Kui eelmises TRINITI konkurentsiõiguse nupukeses (SIIN) sai järeldatud, et Euroopa Komisjoni suunalt kiireid lahendusi ei paista, võib öelda, et nüüdseks on Loe edasi
Konkurentsi kahjustav kokkulepe on teatavasti reeglina keelatud. Tavapäraselt ollakse harjunud konkurentsi kahjustavana käsitlema otseste konkurentide vahelisi nn horisontaalseid kokkuleppeid. Nõnda on ehk kõigile selge ja ilmne, et konkurentide vahel hindu kooskõlastada ei tohi. Samas, ehkki vertikaalsete ehk turu erinevatel tasanditel tegutsevate ettevõtjate vaheliste kokkulepete osas on Eesti ja Euroopa Liidu õigus märksa leebem, tuleb meeles Loe edasi
Euroopa Komisjon tegi hiljaaegu otsuse, et riigi ja AS-i Tartu Agro vahel 2000. aastal sõlmitud rendilepingu rendimaksed on olnud väiksemad kui turuhind ehk tegemist on ebaseadusliku riigiabiga. Otsuse tulemusena peab riik AS-ilt Tartu Agro tagasi nõudma 1,2 miljonit eurot. Loe edasi
Looduskaitseseadus kehtestab erinevatele veekogudele ranna ja kalda ehituskeeluvööndid. Ehituskeeluvööndi ulatus varieerub ning seda võib Keskkonnaameti nõusolekul ka vähendada. Üldreegel on aga selge: ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseadus kehtestab keelule konkreetsed erandid. Hiljutisest Riigikohtu lahendist aga selgub, et inimesed kipuvad erandeid kohtute arvates ehk liiga laialt tõlgendama. Loe edasi
Konkurentsiõigus lubab nõuda keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Keelatud teoks konkurentsiõiguses on muu hulgas ka nn kartell ehk konkurentsi kahjustav kokkulepe või kooskõlastatud tegevus. Kes aga näiteks kartelliga tekitatud kahju hüvitamist nõuda võiks? Loe edasi
Riigiabi andmine on lihtkeeli omamaiste ettevõtjate subsideerimine liiduüleses kaubanduses toimetulemiseks. Riigiabi on Euroopa Liidus reeglina keelatud. Euroopa Liidu riigiabiõiguses kehtib seetõttu nn standstill-põhimõte ehk üldreeglina peab riigiabi andmiseks ootama ära Euroopa Komisjoni eelneva otsuse. Loe edasi
Nii füüsilise isiku kui ka ettevõtja elu ja tegevust reguleerivad pea lugematul hulgal õigusakte. Seaduste mittetundmine ei vabasta teatavasti nende täitmisest. Meie kohustuste järgimise üle teostavad järelevalvet erinevad avaliku võimu kandjad. Tarbijakaitseseaduse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ehitusseadustiku üle enamjaolt kohalik omavalitsus, erinevate keskkonnaõiguse aktide üle Keskkonnaamet ja -inspektsioon jne. Kohustuste mittetäitmise ehk korrarikkumise Loe edasi
Riigi eriplaneeringu võimalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat tähelepanu äratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks. Loe edasi