Tähelepanu aktsionärid! Kuidas korraldada üldkoosolekuid kontaktivabalt ning milliseid samme sellise võimaluse loomiseks tuleks astuda? Seda selgitab tänases äriõiguse nõuandes advokaat Eli Täpp Loe edasi
COVID-19 – TRINITI advokaatide soovitused
Euroopa Inimõiguste Konventsioon ei ole lihtsalt üks rahvusvaheline leping. See on 47 riigi ühine kokkulepe sellest, milline peaks olema minimaalne standard üksteist austava, demokraatliku ja hooliva ühiskonna puhul. Läbi ajaloo on eriolukordades ja sõjaolukordades selle kehtimist peatatud, sest vastasel juhul rikuks üks riik seda kokkulepet ülejäänuid 46 riigiga. Loe edasi
Mõned päevad tagasi teatas statistikaamet, et hakkab meie liikumisi jälgima. Seda selleks, et analüüsida, kas ja kuidas inimesed käitavad enne ja pärast koroonapandeemia algust. Meie advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild leidsid, et riigi plaanis asuda meid jälgima on mitmeid küsitavusi. Loe ka muid eriolukorras lahendusi pakkuvaid juhiseid ja abimaterjale siit. Andmekaitse kohta üldisi juhiseid uuri siit. Kui teil on seoses COVID-19 põhjustava koroonaviirusega seonduva hädaolukorraga tekkinud õiguslikke küsimusi, siis võtke meiega ühendust. Loe edasi
Euroopa Konkurentsivõrgustik ECN (kuhu kuulub ka Konkurentsiamet) on teavitanud (SIIN), et käimasolev kriis on põhjustanud sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning et konkurentsiõiguse rakendamisel kavatsetakse sellega arvestada. Ka Eesti Konkurentsiamet on ECN-i liige ning on avaldanud teavituse ka oma kodulehel (SIIN). Praktikas hõlmab see kahte küsimust: konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate hinnakujundus. Loe edasi
Vähemalt üks kord aastas peab üldkoosoleku korraldama isegi selline korteriühistu, mida on õnnistatud täiuslikult toimiva juhatuse või suurepärase valitsejaga ning kus kogu majarahvas elab harmoonilises koosmeeles. Kuidas aga toimida olukorras, kus pandeemia pidurdamiseks on kehtestatud ranged liikumispiirangud? Loe edasi
Vandeadvokaat Siim Maripuu võtab kokku eriolukorda puudutava õigusnõu just põllumajandussektorit puutuvas osas, seda nii valdkonnaspetsiifilises kui üldises osas. Loe edasi
Väljakuulutatud eriolukorras on rakendatud mitmeid meetmeid, mis on otseselt või kaudselt sundinud ettevõtjaid oma tegevust oluliselt piirama või täielikult peatama. Paratamatult tekib mingil hetkel küsimus, kas ettevõtjal võiks olla lisaks alust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist, mida abimeetmed ei korva. Loe edasi
Nagu COVID-19 toodud soovimatu kodukontori režiim, tühjalt seisva büroo eest tiksuv üür ja teadmatus tuleviku osas juba iseenesest halb ei oleks, võib koroonaviiruse leviku takistamise nõuetele vilistamine kaasa tuua kriminaalvastutuse, väärteotrahvist ja sunnirahast rääkimata. Loe edasi
Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist. Selleks, et toetust saada, üldpõhimõtte teadmisest siiski ei piisa. Toome alljärgnevalt esile olulised detailid, mida silmas pidada, et töötajad Loe edasi
Koroonaviiruse leviku tõkestamine on ettevõtjate lauale toonud hulga õigusalaseid probleeme. Näiteks, kuidas korraldada aktsionäride ja osanike koosolekuid, kuidas on võimalik sõlmitud lepingutest taganeda, milliseid piiranguid võib eriolukord veel ettevõtte tegevusele kaasa tuua, millised karistused võivad ähvardada, kui nakatanud inimesed ei püsi kodus? Loe edasi