VEET MANO WANNAQUOTI HAGI KATRIN LUSTI VASTU: KATRIN LUSTI KOMMENTAAR
Harju Maakohus tegi 19.02 otsuse, milles vaagis Kuuuurija esimeses, pilootepisoodis avaldatud väidete õigsust Veet Mano suhtes. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning saate eemaldamise ja varalise kahju nõude rahuldamata. Kohus aga rahuldas mittevaralise kahju ja ümberlükkamise nõude. Kohtuotsus ei ole jõustunud ja Katrin Lust on otsustanud selle edasi kaevata.
Katrin Lust selgitab: „Kui alustasin algaja ajakirjanikuna, siis toimetaja oli see, kes otsustas milline lugu tegelikult ilmub. Nii mõnigi kord võib ajakirjanik lugeda lehest lugu ja üllatusega näha enda nime alt ilmunud artiklil, millel on aga hoopis teine pealkiri kui mitte isegi sisu kui see, mis ajakirjanik väljaandele edastas. Just sellise reha läbib algaja ajakirjaniku kirjutis. „Nii peabki olema – ajakirjandusel on vastutus oma lugejate eest ja see „valvur“ enne info kajastamist on peatoimetaja ning toimetus“.
Mille üle saab kohtus vaielda?
Katrin Lusti advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild märgivad, et esmalt nagu igas meediavaidluses tuleb otsida üles see „avaldus“ millega hageja väitel avaldati justkui valet. Vaidluses käib ka selle üle, kas hagis nimetatud väidetavad valeväiteid on üldse saates kunagi avaldatud. Katrin Lust toob näite ühe väidetest, mis kohtuotsuse alusel kuulub ümberlükkamisele: „Veet Mano Wannaquot põhjustas Kadri Luige surma“ ning rõhutab, et tegelikkuses avaldati sõna-sõnalt: „Kuuuurijal on põhjust kahtlustada, et Veet Mano poolt soovitatud abi muutis Kadri Luige seisundi halvemaks, sest tervendaja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist.“
Kelle vastu saab kohtusse pöörduda?
Katrin Lusti hinnangul on hageja pöördunud vale kostja poole. Nimelt Veet Mano Wannaquoti puudutanud saate näol on tegemist „Kuuuurija“ saate pilootsaatega. Ehk kõige esimese Kuuuurija saatega. Advokaadid Turk ja Pild selgitavad, et ei saa vaadata seda esimest saadet kui tänast Katrin Lusti „Kuuuurijat“, mille sisu- ja muud otsuseid saab teha Katrin Lust. Veet Mano Wannaquoti vaidluses vaatleme telemaasikul tundmatule noorele ajakirjanikule „katseks“ antud esimest saadet, milles Katrin Lustile usaldati vaid intervjuude läbiviimine. Saate stsenaariumi, kui kohtuasjas vaidlusalused väited, kirjutas ja toimetas Urmas Eero Liiv. Sarnaselt kui mängufilmis näitleja vastavalt stsenaariumile esitab väite, mis on väidetvalt ebaõige, siis selle eest ei vastuta näitleja. Avaldajad ka seaduse mõttes on loomulikult olemas – aga selleks on kas peale loetud tekstide autori; saate tootja või siis selle avalikkusele edastanud televisiooniorganisatsioon. Katrin Lust oma pilootsaates ei olnud neist ükski.
Ajakirjanduslikud põhimõtted
Nii mõnigi ajakirjanduse põhitõde on antud vaidluses küsimuse all.
Esiteks, on saates tsiteeritud allika mälestust. Mälestuse kasutamine on eristatud ja väljatoodud. Ajakirjandustudeng õpib, et mälestuse tsiteerimise eest ei saa panna vastutust ajakirjandusele. Seda ka olukorras, kus hiljem selgub, et allikas on oma seisukohta muutnud.
Teiseks õpetatakse ajakirjandustudengile, et ajakirjaniku kõrgeimaks eesmärgiks on pöörata tähelepanu ühiskonna valu- ja kitsaskohtadele; tõstatada tabusid ja valgustada hämaraid tegusid. Sellisena esitleti ka „Kuuuurija“ pilootsaadet. Pilootsaade läks eetrisse vastukajaks saatele „Appi tuleb selgeltnägija“. Need oli tekitanud ühiskonnas palju kõlapinda teemal „alternatiivne vs teaduslik“ meditsiin. „Tundus ja põhjendatult, et inimesed meie väikeses riigis muutusid ühe enam „nõia“-usku“. Kuuuurija saate puhul leidis programmijuht, et just see teema on vajalik abistamaks kergeusklike, kes usub, et alternatiivsete nn ravitsejate või „ravimite“ poole pöördumine on parem, kui seda on arsti juurde minek. Usun siiralt, et kui kasvõi üks inimene otsustas pärast saate vaatamist traditsioonilise meditsiini kasuks, oli saade õigel teemal“, meenutab Katrin Lust.
Turk ja Pild täiendavad, et igasuguse kahtluse tõstatamine on ajakirjandusõiguse kaitse piirides s.t ajakirjanik peab saama küsida, kahelda, kutsuda lugejat-vaatajat kaasa mõtlema. Vastasel juhul jääks alles vaid entsüklopeediline – ajakirjandus. „Enamgi veel, alles ei jää ka entsüklopeedilist-ajakirjandust, kui vaid ajakirjaniku vastu esitatud hagis nõutakse mittevaralise kahjuna välja kümneid tuhandeid eurosid“, lisab Katrin Lust.
Küsimuste korral võtke ühendust:
Karmen.turk@triniti.ee ja Maarja.pild@triniti.ee
