Ettevõtjad näevad Rail Baltica suurt ärilist potentsiaali

Triniti

Üle 130 huvilise kogunes 22. septembril Tallinnas kuulama Rail Baltic Business Network arutelupaneeli “Rail Baltica – Future Railway for Business”. Arutelu toimus kõrgetasemelise Connecting Europe Days 2017 konverentsi raames, mis omakorda on Euroopa üks aasta olulisemaid transpordialaseid sündmuseid.

“Uut raudteed ei ehitata üksnes ärilistel põhjustel, sest Euroopa Liidus nähakse olulise lisaväärtusena ka Euroopa sidusust ja uute transpordikoridoride rajamist liikmesriikide ning regioonide vahele. Ehkki see ei ole Rail Baltica rajamise ainus eesmärk, on just uued ärivõimalused meie ettevõtjate huvi keskmes,” sõnas Rail Baltic Business Network juhatuse liikmena oma tervituskõnes advokaadibüroo TRINITI partner Tõnis Tamme.

Arutelu paneelil osalesid: Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei,  KÜHNE + NAGEL Estonia tegevdirektor Claudio Richardson, Euroopa Komisjoni endine asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas, Rail Balticu ühisettevõtte tegevjuht Baiba Rubesa, Trieste sadama projektijuht Alberto Cozzi ja Tallink Grupp kaubavedude direktor Håkan Fagerstrom.

Oma sõnavõtus rõhutas Henrik Hololei, et Euroopa Komisjon peab Rail Baltica projekti äärmiselt oluliseks. “Neile, kes jätkuvalt kaebavad kaupade puuduse üle, tahaksin öelda, et kuni ei ole infrastruktuuri, ei saa sellel olla ka kaupa. Riigi kohustuseks on luua võimalusi ja vaadata tulevikku. Kui võimalused on olemas, leidub kindlasti keegi, kes neid kasutab,” ütles ta.

Rail Balticu ühisettevõtte tegevjuht Baiba Rubesa tõi esile, et uus raudtee loob uue äripotentsiaali paljude piirkondade jaoks – nii Baltimaadele kui põhja-lõuna suunalisteks ja ida-lääne suunalisteks kaubavedudeks ja reisijateveoks, kuid ka uute multimodaalsete kaubaterminalide kaudu. “Rail Baltica loob tervikuna uue majanduskoridori,” nentis ta.

KÜHNE + NAGEL Estonia tegevdirektor Claudio Richardson näeb Rail Baltica võimalusi uue Siiditeena. Tema sõnul on üksnes aja küsimus, kui Hiina kaubad hakkavad liikuma rongiga otse Põhja-Euroopasse. “Eesti on neile kaupadele parimal võimalikul teekonnal uuel Siiditeel. See tuleneb geograafilisest adukohast, ühendustest ja külgnevatest turgudest, mis hõlmavad lisaks Baltimaadele ka Soomet ja Rootsit,” selgitas ta.

Tallink Grupp kaubavedude juht Håkan Fagerstrom ütles, et Via Baltical, mis on Tšehhi Vabariigist Tallinna kulgev maantee, veetakse juba täna sellistes kogustes kaupa, et tekivad ummikud ja veokijuhtidest on puudus. “Need kaubad vajavad uut koridori ja seda võimalust pakub Rail Baltica. Näen selles tohutut potentsiaali, kuna Kaug-Idast on juba raudteeühendus otse Kesk-Euroopasse, mis tähendab, et sellel marsruudil veetava kauba kogus on suurenemas,” sõnas Fagerstrom. Ta lisas siiski, et enne reaalsete ehitustööde algust uuel raudteel ei julge ükski ettevõtja oma tegevuses Rail Balticale loota.

Mittetulundusühing Rail Baltic Business Network loodi eesmärgiga anda ettevõtjatele paremad võimalused Rail Baltica raudteega seonduvates küsimustes kaasa rääkimiseks ning kaasamaks äriringkondi Rail Baltica arengusse ja selle ärivõimaluste kaardistamisse juba varases faasis.