Euroopa Kohus tegi geoblokeeringute säilimise osas olulise otsuse (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Triniti

Euroopa Kohus tegi 09.12.2020 otsuse Canal+ kohtuasjas (kaasus nr C-132/19 P), millega tühistas Euroopa Komisjoni 2016. aasta otsuse, milles viimane oli aktsepteerinud filmitootja Paramount poolt konkurentsiolukorra parandamiseks võetud kohustuse lõpetada territoriaalsete piirangute (geoblokeeringu) jõustamine. Seega ei ole audiovisuaalsete teoste osas geoblokeeringute kaotamist veel lähiajal ette näha.

Euroopa Komisjon uuris alates 2014. aastast tasulist TV-teenust pakkuva Sky UK ja kuue suure Ameerika filmitootja (Disney, NBCUniversal, Paramount Pictures, Sony, Twentieth Century Fox ja Warner Bros) vahelisi territoriaalseid piiranguid ning jõudis 2015. aasta juulis esialgsele seisukohale, et vastavad piirangud võivad kujutada endast ebaseaduslikke konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Nimelt andsid need piirangud igale tasulist TV-teenust pakkuvale ettevõtjale vastava audiovisuaalse sisu osas absoluutse territoriaalse ainuõiguse vastavas EL liikmesriigis (vastav ainuõigus pidi olema tagatud nt filmidele lisatud geoblokeeringuga, mis ei võimaldanud ühe ettevõtja poolt ühes liikmesriigis edastatavat filmi vaadata teises liikmesriigis). Komisjoni esialgsel hinnangul takistas see tasulist TV-teenust pakkuvate ettevõtjate vahelist piiriülest konkurentsi.

Selleks, et Komisjoni kahtlusi leevendada ja konkurentsiolukorda parandada ning seega negatiivset otsust ära hoida, pakkus Paramount välja, et võtab endale kohustuse mitte jõustada vastavaid konkurentsipiiranguid ning seetõttu ei täida omalt poolt neid edasimüügilepingutes sisalduvaid kohustusi ja ei rakenda sanktsioone, kui keegi vastavaid kohustusi rikub. Komisjon kinnitas oma otsusega vastavad Paramounti kohustused. See tõi aga kaasa selle, et teistes liikmesriikides tegutsevad tasulist TV-teenust pakkuvad ettevõtjad kaotasid oma territoriaalse ainuõiguse. Canal+, kes pakkus tasulist TV-teenust Prantsusmaal, pöörduski oma õiguste kaitseks Euroopa Liidu Kohtu poole, kuna leidis, et sellised Komisjoni otsusega kinnitatud Paramounti kohustused rikuvad tema kui kolmanda isiku õigusi.

Kui Üldkohus keeldus 12.12.2018 oma otsusega Komisjoni otsust tühistamast, siis Euroopa Kohus (st Euroopa Liidu Kohtu kõrgeim aste) asus oma 09.12.2020 otsuses teistsugusele seisukohale ja tühistas Komisjoni algse otsuse.

Euroopa Kohus leidis, et selline Komisjoni otsus muutis kolmandate isikute (nagu Canal+) lepingulised õigused „sisutuks“ ning seetõttu rikkus proportsionaalsuse põhimõtet. Komisjon oli väitnud, et kolmandatel isikutel oleks võimalik oma konkreetse ainuõiguse kaitseks pöörduda siseriikliku kohtu poole, kuid Euroopa Kohus sellega ei nõustunud – Euroopa Kohus kinnitas üle EL õiguse põhimõtte, et ükski siseriiklik kohus ei saa võtta vastu otsust, mis on Komisjoni otsusega vastuolus.

Nimetatud kohtuotsusega kinnitas Euroopa Kohus sisuliselt ka üle autoriõiguse põhimõtte, mille kohaselt ei ole Sky UKl (või mis tahes muul litsentsisaajal) õigust pakkuda autoriõigusega kaitstud sisu (antud juhul audiovisuaalseid teoseid) interneti kaudu väljaspool litsentsiga hõlmatud territooriumi. Tegelikult jõudis hiljuti samale järeldusele ka Komisjon ise, kui avaldas ülevaate geoblokeeringu määruse (määrus (EL) 302/2018) kohta. Komisjoni sõnul on autoriõigusega kaitstud sisu seaduslikuks näitamiseks vaja litsentsi igal territooriumil, kus vastav sisu kättesaadavaks tehakse, ning see on Komisjoni hinnangul üheks põhiliseks takistuseks, miks geoblokeeringu määrust ei ole vähemalt lähiajal võimalik laiendada audiovisuaalsetele teostele.

Eeltoodust nähtub, et lisaks sellele, et Andrus Ansipi eestvedamisel kehtestatud geoblokeeringu määrus ei laiene tõenäoliselt ka lähitulevikus audiovisuaalsetele teostele, ei ole võimalik vastavate teoste geoblokeeringut takistada ka konkurentsiõiguslike meetmetega. Seda isegi juhul, kui vastavate teoste osas autoriõigust omav isik oleks selleks ühepoolselt valmis.

Kommenteerimine on suletud.