1990.aastal võeti Hispaanias vastu seadus, millega kohustati professionaalseid spordiklubisid ennast registreerima aktsiaseltsidena ehk äriühingutena, välja arvatud teatud eranditel. Neljale tuntud jalgpalliklubile (Fútbol Club Barcelona (FCB), Club Atlético Osasuna (Pamplona), Athletic Club (Bilbao) and the Real Madrid Club de Fútbol (Madrid) antud erand sobis ja nad said jätkata oma tegevust mittetulundusühinguna. Mittetulundusühinguna jätkates said nad ka kasu maksuseadusandlusest, kuna neile rakendus soodsam tulumaksumäär.
2016.a. leidis Euroopa Komisjon, et selline maksusoodustus, võrreldes teiste professionaalsete spordiklubidega, kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi. 2019.a. veebruaris aga tühistas Euroopa Liidu Üldkohus Komisjoni otsuse argumendiga, et Komisjon ei ole piisavalt tõestanud majandusliku eelise olemasolu.
4.märtsi 2021.a. otsusega rahuldas Euroopa Kohus Komisjoni kaebuse ning otsustas asja Komisjoni kasuks. Peamine vaidlusküsimus oli, kas Komisjon peab konkreetselt kvantifitseerima majandusliku kasu ehk maksusoodustuse, mille riigiabi saaja igal aastal sai. Kohus leidis, et isegi kui selline täpne kvantifitseerimine ei ole võimalik, ei välista see Komisjoni õigust algatada menetlust. Küll aga omab kvantifitseerimine tähendust iga konkreetse riigiabi saaja suhtes järgmiste sammude rakendamisel ehk, mis on see konkreetne riigiabi summa, mida riigiabi saaja peaks tagasi maksma.
Eesti kontekstis on antud lahend oluline, kuna ka meil on aeg-ajalt käsitletud erinevate maksusoodustuste võimaldamist. FC Barcelona lahend veel täiendavalt kitsendas nõelasilma, millest peab maksusoodustus läbi mahtuma, et see oleks ühisturuga kokkusobiv ning laiendas Komisjoni diskretsiooni algatada ebaseadusliku riigiabi kontrollimenetlusi.
