Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Euroopa Liidu Kohus (Üldkohus) tegi Leedu Raudtee suhtes märgilise tähendusega otsuse (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Euroopa Liidu Kohus (Üldkohus) tegi 18.11.2020 kauaoodatud otsuse Leedu Raudtee kohtuasjas (kaasus nr T-814/17). Selle lahendi puhul ei paku huvi niivõrd tulemus kui selline – paljude vaatlejate sõnul on tegemist ühe ilmsema turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtumiga –, vaid see, kuidas kohus on selgitanud mitmeid turgu valitseva seisundi kuritarvitamist puudutava analüüsiga seonduvaid aspekte. 

 width=

Esiteks, nagu eelnevalt viidatud, oli tegemist olukorraga, kus turgu valitseva seisundi kuritarvitamist võib pidada ilmselgeks ning seetõttu oleks kohus võinud võtta seisukoha, et tegemist on konkurentsi kahjustava eesmärgiga tegevusega, mis on igal juhul keelatud. Nimelt viitas Leedu Raudtee poolne tegevus (pärast seda, kui kliendiga ei saavutatud hinna osas kokkulepet, eemaldas Leedu Raudtee 19 km raudteed, mida klient oleks vajanud teenuse ostmiseks Leedu Raudtee konkurendilt) ning selle majanduslik ja õiguslik kontekst sellele, et vastaval tegevusel ei saanud olla mingit muud usutavat eesmärki kui konkurentsi piiramine. Sellest hoolimata käsitles kohus siiski ka seda, kas tegevus võis tegelikult kaasa tuua konkurentsi kahjustumist (mõnede vaatlejate hinnangul selleks, et välistada varasemas Intel’i lahendis viidatud vastuväide, et kuna tegevusel ei saanud olla konkurentsi kahjustavat tagajärge, siis ei saa see olla mingil juhul keelatud). 

Teiseks asus kohus üllatuslikule seisukohale, et antud kaasuse puhul ei ole olulisele vahendile juurdepääsu võimaldamise kohustuse tekkimiseks oluline hinnata, kas selline juurdepääs on kliendi äritegevuse jaoks hädavajalik. Kohus tõi välja kaks eraldiseisvat põhjust, miks hädavajalikkust ei ole vaja hinnata. Esiteks  Leedu Raudteel oli valdkonnaspetsiifilisest regulatsioonist tulenevalt igal juhul kohustus võimaldada juurdepääs raudteeinfrastruktuurile. Teiseks – Leedu Raudtee oli vastava infrastruktuuri välja ehitanud avalike vahenditega ja/või seadusest tuleneva monopoli tingimustes. 

Eeltoodud seisukohtade lõplikku tähtsust on hetkel veel raske hinnata. Esiteks on võimalik, et Üldkohtu otsus kaevatakse Euroopa Kohtusse edasi. Teiseks ei ole välistatud, et Slovak Telekom kaasuses, kus kohe-kohe peaks saabuma sarnases küsimuses Euroopa Kohtu otsus, lükatakse Üldkohtu vastav seisukoht ümber. 

Samas on selge, et kui selline seisukoht jõusse jääb, on võimaliku löögi all mis tahes avalikest vahenditest rajatud võrgustikud, tootmisüksused vms ning Euroopa Liidu üleselt võib erinevates liikmesriikides muutuda turgu valitseva seisundi kuritarvitamise reeglite rakendamine muutuda väga erinevaks (nimelt on valdkonnaspetsiifilised reeglid liikmesriigiti väga erinevad). 

Üldkohtu lahendiga saate tutvuda siin.

Räägime koos kolleeg Sandor Eliasega sellest lahendist ja selle võimalikust tähendusest täiendavalt Äripäeva Raadio saates „TRINITI eetris“. Kuulake saadet siit! 

Kui teil tekib enda või oma koostööpartnerite praktika osas eeltoodust tulenevalt küsimusi, siis pöörduge TRINITI riigiäri ja konkurentsiõiguse töögrupi poole. Hoiame vastavatel arengutel silma peal ja aitame meelsasti!