Konkurentsiõigus lubab nõuda keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Keelatud teoks konkurentsiõiguses on muu hulgas ka nn kartell ehk konkurentsi kahjustav kokkulepe või kooskõlastatud tegevus. Kes aga näiteks kartelliga tekitatud kahju hüvitamist nõuda võiks?
Euroopa Kohus tegi selles küsimuses hiljuti huvitava eelotsuse (kohtuasi C‑435/18). Nimelt, Euroopa Komisjon määras 2007. aastal mitmetele liftitootjatele trahvi liftide ja eskalaatorite paigaldamise ja hoolduse kartellis osalemise eest. Kõnealuse kartelli eesmärk oli eelkõige tagada kõrgem hind, kui see oleks olnud võimalik tavapärastes konkurentsitingimustes. 2010. aastal esitas muu hulgas Austria Ülem-Austria liidumaa hagi, nõudmaks välja kahju, mida kõnealune kartell talle väidetavalt tekitas. Ülem-Austria liidumaa selgitas, et andis isikutele ehitusprojektide rahastamiseks turuintressist madalama intressiga laene ehituskulude katmiseks. Liftide paigaldamisega seotud kulud, mis sisaldusid nende ehituskuludes, olid kartelli mõju tõttu suuremad. Selle tagajärjel oli nimetatud üksus pidanud andma suuremaid laene.
Euroopa Kohtusse jõudiski küsimus, kas isikud, kes ei tegutse müüjate või ostjatena kartellikokkuleppega hõlmatud turul, saavad kartelliga tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Euroopa Kohus leidis, et saavad küll. Igaühel on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, kui esineb põhjuslik seos kahju ja keelatud kartellikokkuleppe või tegevuse vahel. Seetõttu peavad isikud, kes ei tegutse kartellikokkuleppest mõjutatud turul müüjate või ostjatena, saama nõuda kahju hüvitamist. Samas on Euroopa Kohtu hinnangul sellise hagi puhul, nagu Ülem-Austria liidumaa esitas, kahju hüvitamise eelduseks ka see, et liidumaa peab siseriiklikule kohtule ära näitama, et saanuks kasutada summade vahet tulusamal eesmärgil. Vastasel juhul ei saa kahjust rääkida. Seega tundub, et Euroopa Kohtu hinnangul kehtivad kõigile isikutele kahju hüvitamisega seoses samad põhimõtted.
