Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Koosolekute pidamine ja otsuste vastuvõtmine elektroonselt

24. mail 2020 jõustusid mitme seaduse muudatused, mis ühtlustasid erinevate juriidiliste isikute liikide vahel elektroonilised võimalused koosolekute pidamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks.

 width=

Üldnormina kehtib nüüdsest kõigi juriidiliste isikute liikide (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing) suhtes säte, mis võimaldab juriidilise isiku organi liikmel organi koosolekul osaleda ja oma õigusteostada ka koosolekul füüsiliselt kohal olemataelektrooniliste vahendite abil reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Selline elektrooniline osalemine peab võimaldama organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada 

Sellega on füüsilised koosolekud võrdsustatud elektrooniliste koosolekutega ning võimalikud on ka sellised koosolekud, kus osad liikmed on füüsiliselt koosoleku toimumise paigas ja teised liikmed osalevad videosilla vahendusel.  

Kui on soov elektrooniliste vahendite abil koosolekul osalemist piirata, siis loomulikult on võimalik põhikirjas sätestada, et koosolekud on üksnes sellised, kus liikmed osalevad koosolekul füüsiliselt.  

Otsuste vastuvõtmise erinevad võimalused 

Mõningate erisustega, kuid üldjoontes sarnaselt, on otsuste vastuvõtmiseks osaühingutes, aktsiaseltsides, täisühingutes, usaldusühingutes, mittetulundusühingutes, korteriühistutes, sihtasutustes ja tulundusühistutes järgmised võimalused: 

  • Otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul. Seda kas tavapärase füüsilise koosoleku vormis, üksnes elektrooniliste vahendite abil läbiviidava koosoleku vormis või osaliselt füüsilise ja osaliselt elektroonilise koosoleku vormis. Iga juriidilise isiku osas kehtivad vastava organi koosoleku otsuse tegemise normid.  
  • Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Liikmetele saadetakse otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel), kus on antud ka tähtaeg, mille jooksul liige peab esitama oma seisukoha/hääle. Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletusprotokoll, kuhu kantakse mh vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega.  
  • Otsuse vastuvõtmine kirjalikult. Kui kõik liikmed nõustuvad otsusega ja allkirjastavad selle, siis võib otsuse vormistada ka kirjalikult, ilma koosolekuid pidamata ja hääletusprotokolle koostamata. 
Majandusaasta aruannete esitamine 2020. aastal ja korteriühistu ning mittetulundusühingu juhatuse liikme ametiaja pikenemine 

Rakendussättena pikendati ka 2020. aastal majandusaasta aruannete registrile esitamise perioodi. Osaühing, aktsiaselts, täisühingusaldusühing, mittetulundusühing, korteriühistu, sihtasutus ja tulundusühistu, kes muidu pidanuks oma majandusaasta aruande esitama registrile vahemikus 12. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, võib seda käesoleval aastal teha kuni 31. oktoobrini 2020.  

Lisaks jõustus rakendussättena norm, mille kohaselt kui korteriühistu või mittetulundusühingu juhatuse liikme ametiaeg peaks lõppema vahemikus 12. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020, loetakse selle juhatuse liikme volitused automaatselt pikenenuks kuni uue juhatuse liikme valimiseni, aga siiski mitte kauemaks kui 31. oktoobrini 2020.  

Kui eelneva osas tekkis küsimusi või soovite meie abi, siis võtke julgelt ühendust.