Kriisiaja konkurentsiõigus on märksa liberaalsem kui tavaliselt (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Triniti

Euroopa Konkurentsivõrgustik ECN (kuhu kuulub ka Konkurentsiamet) on teavitanud (SIIN), et käimasolev kriis on põhjustanud sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning et konkurentsiõiguse rakendamisel kavatsetakse sellega arvestada. Ka Eesti Konkurentsiamet on ECN-i liige ning on avaldanud teavituse ka oma kodulehel (SIIN). Praktikas hõlmab see kahte küsimust: konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate hinnakujundus. 

Esiteks, erakorralises olukorras võib tekkida ettevõtjate vahelise koostöö vajadus, tagamaks toodete tarnimise ja jaotamise toimivus. ECN on teatanud, et ühenduse liikmed ei sekku aktiivselt vajalikesse ja ajutistesse meetmetesse, mida on rakendatud tarneprobleemide vältimiseks. See ei tähenda, et konkurentsiõigus ei kehti. ECN viitab, et sellised meetmed (kokkulepped) kas ei piira konkurentsi ehk ei lähegi keelatud kokkulepete regulatsiooni alla või loovad efektiivsust, mis kaalub üles negatiivse mõju, ehk mahuvad Eesti õiguse mõttes nö individuaalerandi alla. Seda, kas plaanitav kokkulepe või koostöö võiks erandkorras lubatav olla, tuleb siiski igakordselt eraldi analüüsida. 

Teiseks viibutas ECN näppu turgu valitsevate ettevõtjate suunas, märkides, et praegust olukorda ei tohiks ära kasutada. Ilmselt on siin eelkõige peetud silmas põhjendamatult kõrgete hindade kehtestamist. ECN viitab ka, et konkurentsiõigus lubab tootjatel ka oma toodetele maksimaalseid edasimüügihindu kehtestada.  

Seega, kokkuvõttes – koroonaviirus pole konkurentsiõigust küll murdnud, aga konkurentsiõigus lubab praegu teha märksa väiksema õigusliku riskiga koostööd kui tavaolukorras.  

TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga