Kriisiaja mõju konkurentsiõigusele – teatud osas on nõuded liberaalsemad, teatud osas rangemad (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Triniti

TRINITI on lugejaid kriisiajaga seonduvate konkurentsiõiguse uudistega pidevalt kursis hoidnud (vt kõiki uudiseid SIIN), aga alljärgnevalt soovin juba käsitletud ja mõned täiendavad teemad üldiselt kokku võtta, et ettevõtjatel tekiks parem arusaamine, kus asuvad kriisiajal konkurentsiõiguslikud „karid“ ja kus võib leida tuulevarju“. 

Riigiabi 

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on tegutsenud riigiabi taotlemisel ja heaks kiitmisel väga kiiresti (vt täpsemalt SIIN) ning Euroopa Komisjon on isegi välja töötanud eraldiseisva raamistiku, mille alusel on võimalik lihtsamalt (nii sisuliselt kui menetluslikult) ettevõtjatele abi anda (vt täpsemalt SIIN). 

Ka Eestis on juba mitmed vastavad meetmed selle ajutise raamistiku alusel välja hõigatud (vastavad riigi vahendid suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu) ning meile teadaolevalt on mitmed täiendavad meetmed välja töötamisel ja Komisjonile teatamisel. 

Konkurentsi kahjustavad kokkulepped 

Euroopa Konkurentsivõrgustik ECN (kuhu kuulub ka Konkurentsiamet) on teavitanud (vt täpsemalt SIIN), et käimasolev kriis on põhjustanud sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning et konkurentsiõiguse rakendamisel kavatsetakse sellega arvestada, st konkurentsiametkonnad kohaldavad konkurentsireegleid kriisiolukorras mõnevõrra leebemalt. Eelkõige puudutab see ettevõtjate vahelist koostööd, tagamaks toodete tarnimise ja jaotamise toimivus. 

Samas on konkurentsiametkonnad rõhutanud, et kriisiolukord ei õigusta kuidagi sellist konkurentsi kahjustava teabe vahetust ja sellist kooskõlastatud tegevust, mis viib hindade olulise kasvuni. 

Riskide vältimiseks soovitab Konkurentsiamet ettevõtjatel koostööplaanide korral enda poole pöörduda, et koos oleks võimalik kiirendatud korras plaanidele hinnang anda ja vajadusel sobivad lahendused välja töötada. Kui koostöö puudutab liikmesriikide vahelist kaubandust, siis on oluline teada, et Euroopa Komisjon on ellu kutsunud spetsiaalse e-postiaadressi (COMP-COVID-ANTITRUST@ec.europa.eu), millele kirjutades on võimalik saada konkreetse tegevusplaani osas Komisjonilt (mitteametlikke) juhiseid. 

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 

Nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Konkurentsivõrgustikku kuuluvad ametkonnad (sh Konkurentsiamet) on rõhutanud, et turgu valitsevas seisundis olevad ettevõtjad ei või praegust olukorda ära kasutada. Eelkõige puudutab see ohtu, et kehtestatakse põhjendamatult kõrged hinnad või takistatakse konkurentidele või klientidele juurdepääsu toorainele või teenustele. 

Võib öelda, et ühelt poolt kehtivad turgu valitsevas seisundis olevatele ettevõtjatele kriisiajal eriti ranged piirangud, kuna võimalik kuritarvitus võib omada äärmiselt tõsiseid tagajärgi. Selleks on konkurentsiametkonnad lausa viidanud võimalusele kehtestada toodete edasimüügil maksimaalseid hindu, et edasimüügi tasandil (st klientide poolt) kuritarvitusi ära hoida. 

Samas teiselt poolt tuleb arvestada sellega, et kriisiolukorras on ka turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja ise. Ta võib olla ka objektiivselt silmitsi defitsiidiga, st tal ei ole võimalik kõiki tellimusi täita (nt toorainete nappuse, töökäte puuduse või tootmismahtude piiratuse tõttu). Sellisel juhul tuleb arvestada, et tal on õigus kehtestada tarnetele piiranguid, et lepingupartnereid õiglaselt kohelda (nt eelistada pikaajalisi kliente) või enda tavapäraseid kommertshuve kaitsta (tal on vajalik täita kohustusi kogu aasta jooksul, mitte ainult eriolukorras). Samuti võib olla vajalik riiklikest korraldustest tulenevalt teatud kliente eelistada. 

Kokkuvõtvalt võib väita, et kriisiolukorras on võimalik konkurentsiõigusesse leebemalt suhtuda, aga vaid selleks, et kriisiolukorda leevendust tuua ning kõigile hädalistele tagada toodete ja teenuste tarne võimalikult suures mahus. Kriisiolukorra ebaõiglaselt enda kasuks pööramine on ka konkurentsireeglite alusel rangelt keelatud. 

Kommenteerimine on suletud.