Kui Sul on võlatunnistus, siis mis Sul tegelikult on?

Triniti

Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1 000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“ ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.

Eristada tuleb konstitutiivset ja deklaratiivset võlatunnistust

Nimelt, võlaõigusseaduse § 30 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seega tehakse vahet:

  • konstitutiivsel võlatunnistusel – tegemist on iseseisva kohustusega, mille kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva võimaliku tehingu kehtivusest;
  • deklaratiivsel võlatunnistusel – võlatunnistusega ei looda uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse juba olemasolevat kohustust eesmärgiga lihtsustada võlausaldaja nõude maksmapandavust ning välistada võlgniku võimalikke vastuväiteid võlale.

… ja siis tuleb omakorda vahet teha erinevatel konstitutiivsetel võlatunnistustel

Paraku ei piirdu võlatunnistuste eristamine üksnes eeltooduga. Riigikohus on asunud seisukohale, et eristada saab ka kahte liiki konstitutiivseid võlatunnistusi – võlatunnistus, mis sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks ja võlatunnistust, mis sõlmiti varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks.

Seega, kui Jüri peaks hakkama Mati nõudele vastu vaidlema, siis seda, kas pooled leppisid kokku deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning kui tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis millisega, peab otsustama kohus. Siinkohal märgin, et määrav ei ole see, millist sõnastust pooled võlatunnistuses kasutasid, vaid milline oli poolte tegelik tahe võlatunnistuse sõlmimisel.

Võlausaldaja peab tõendama konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu

Kui Mati väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ehk eesmärk oli luua algsetest võlasuhetest sõltumatu iseseisev kohustus, peab Mati suutma seda ka kohtus tõendada. Kui ta seda teha ei suuda, siis üldjuhul loetakse võlatunnistus deklaratiivseks ning Mati peab oma nõude maksmapanekuks tõendama ka võlatunnistuse aluseks olnud nõuete olemasolu.

Samas võib kohus asuda ka seisukohale, et tegemist ei ole üleüldse võlatunnistusega. Nimelt on Riigikohus märkinud, et võla kirjalikus vormis tunnistamine ei pruugi üldse tähendada võlgniku tahet anda võlatunnistus. Võlgnik võib tunnistusega üksnes möönda võla olemasolu, soovimata anda sellisele tunnistusele õiguslikku siduvust.

Seega on esmapilgul lihtsast võlatunnistusest kujunenud tänu kohtupraktikale keeruline instrument, mille sõlmimisel tuleb olla hoolas ning võtta arvesse kehtivat praktikat. Kui Sul tekkis eelnevaga seoses küsimusi, siis võta meiega ühendust siin.

Võlatunnistustest oleme oma blogides kirjutanud juba ka varasemalt. Selleks, et veelgi rohkem võlatunnistuse kohta teada saada, loe ka eelmist blogi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga