Kuidas täna võõrtööjõudu kasutada?

Triniti

Kevadel maailma ning selle majandust raputama asunud koroonaviiruse pandeemia on jätnud märkimisväärsed jäljed igasse majandussektorisse. Puutumata ei ole jäänud ka põllumajandus.

Eestis avaldus viirusest tingitud negatiivne mõju põllumajandussektorile muuhulgas seeläbi, et kui varasemalt said põllumajandusettevõtjad kaasata hooajatöödele Ukrainast pärit võõrtööjõudu, siis pandeemiast tingitud reisipiirangud ning erinevad karantiininõuded muutsid Eesti põllumeeste olukorra kõige kriitilisemal hetkel eriti keeruliseks. Ukraina tööliste Eestisse tulek muutus sisuliselt võimatuks. Ning seda vaatamata sellele, et viimasel ajal on reeglid võõrtööjõu kasutamiseks tegelikult märkimisväärselt lihtsustunud, sh hooajatööde tegemisel

Tõsi on, et suve teises pooles hakkasid ka viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud mõnevõrra leevenema, kuid need tõid siiski kaasa täiendavaid kulusid – nii aja- kui ka otsest rahakulu. Heaks näiteks valitsenud olustiku keerukusest ning tundlikkusest on juhtum, kus lõppenud suvel panid paljud Eesti põllumajandusettevõtjad oma seljad kokku ning tõid ühiste jõududega spetsiaalselt selleks korraldatud erilennuga Ukrainast Eestisse suure hulga hädavajalikke abikäsi. Seoses valitsenud eriolukorra-järgsete nõuetega pidid kõik Ukrainast tulnud hooajatöötajad viibima 14 päeva karantiinis ning tegema 2 Covid-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 testi. See tähendas tööandjate jaoks otsest lisakulu testide tegemise (sh testimispaika sõidu korraldamine) ja töötasu maksmise näol aja eest, mil töötajad olid karantiinis, ning lisaks sellele ka saamata jäänud tulu aja eest, mil töötajad olid karantiinis, kuid oma panust tööandja heaks anda ei saanud.

Arvestades tekkinud olukorda ning selle ümber keerutavaid segaseid tuuli, vaatame, kuidas ja mida siis teha, et hooajatöötajad Ukrainast ilusti, ilma suuremate tõrgeteta, Eestisse tööle saaksid tulla? Hästi lühidalt öeldes – tuleb leida õiged inimesed ning nende siiatoomisel järgida kehtivaid seaduseid. Ent arvestades käesoleva aasta kevadel alguse saanud üleilmset viirusekartust, on Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega kehtestanud mitmeid piiranguid välismaalt Eestisse saabuvate inimeste liikumisele.

Niisiis, mida ja kuidas on vaja teha? Pärast sobiva inimese leidmist on selleks, et töötaja näiteks Ukrainast Eestisse tööle saaks tulla, vaja võtta ette mõned formaalsed, bürokraatlikud sammud.

Esiteks peab tööandja registreerima välismaalase lühiajaline töötamise Politsei- ja Piirivalveametis. Selle taotluse täitmine ning koos vajalike lisadega esitamine on jõukohane igale tööandjale. Lühiajalise töötamise registreerimise menetluse käigus hindab PPA tööandjat (sh tema võimekust välismaalast palgata, aga samuti nt maksuvõlgade puudumist, jmt).

PPA’l on aega otsuse tegemiseks 3 nädalat ning kui tööandjal on positiivne otsus käes, võib välismaalane minna Eesti saatkonda taotlema pikaajalist Eesti viisat. Viisa taotlemisel hindavad Eesti ametivõimud, kas konkreetsele välismaalasele on õigustatud viisa andmine ning kas tal lubatakse Eestisse tulla.

Nö tavaolukorras võiks välismaalane pärast viisa saamist tulla Eestisse ning asuda tööle. Ent arvestades praegust olukorda, kehtivad piirangud nii Eestisse sisenemiseks kui tööle asumiseks. Nimelt võib lühiajalise töötamise eesmärgil Eestisse saabuv välismaalane praegu ületada Eesti riigipiiri üksnes siis, kui tal ei esine haigusnähte. Ning üldjuhul kehtib talle seejuures Eestisse sisenemisel 14-päevase karantiini nõue. Karantiini perioodi on võimalik lühendada sisuliselt mõne päeva pikkuseks, kui välismaalane Eestisse saabumisel koheselt teeb SARS-CoV-2 testi ning selle tulemuse teadasaamisest hiljemalt 1 nädala möödudes ka teise testi. Välismaalane peab karantiinis olema sellisel juhul vaid kuni teise testi tulemuse teadasaamiseni. Loomulikult eeldusel, et mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Lisaks neile sammudele tuleb välismaalase töötamine registreerida ka töötamise registris, kuid seda alates tegelikust tööle asumisest – st pärast seda, kui karantiin on läbi.

On veel üks nüanss/aspekt, mida tasuks meeles pidada. Nimelt võib paljudest riikidest (sh Ukrainast) tulla Eestisse ka viisavabalt kuni 90 päevaks. Paljude tõeliselt lühiajaliste hooajaliste tööde puhul, kus teab mis tõsine erialane ettevalmistus ei ole vajalik ning lihtsad töövõtted on omandatavad kohapeal paari päevaga, võib tööandja kasutada ka võimalust, kus välismaalane tuleb Eestisse ja teeb oma töö ära ka üldse ilma viisata. Tõsi, lühiajalise töötamise registreering tuleb ikkagi teha PPA’s, samuti kohalduvad kõik muud nõuded ja piirangud. Kuid ajalist võitu on võimalik saada viisa taotlemisele kuluva aja arvelt. Lisaks tuleb arvestada, et kui võetakse vastu praegu Vabariigi Valitsuse menetluses olevad välismaalaste seaduse muudatused, lüheneb see periood üksnes 30 päeva pikkuseks.

Lõpetuseks veel mõned tähelepanekud välismaalastest hooajatöötajatega seonduvalt.

  • Töölepingu sõlmimisel välismaalasest hooajatöötajaga ei ole võrreldes nö tavatöötajaga suuri erinevusi. Sh kohalduvad kõigile välismaalastest töötajatele samad tööohutus- ja muud regulatsioonid, mis kohalike töötajategi puhul
  • Kui välismaalasest töötaja (sh hooajatöötaja) elab ja töötab Eestis üle 183 päeva aastas, võib ta muutuda Eesti maksuresidendiks. Selliste maksustamise aspektide osas tuleks tööandjal samuti asjaolud endale selgeks teha, sest residentide ja mitteresidentide töötasu maksusutamise aspektid ning nende tulude deklareerimine TSD’l sõltub nende residentsuse staatusest’

Ramil Pärdi, Advokaadibüroo TRINITI partner

Kommenteerimine on suletud.