Ekslikult arvatakse, nagu oleks õhuvedajal, kes jätab reisija lennult maha, alati kohustus hüvitada reisijale tekkinud ebameeldivused ja raskused.

Õhuvedajate üldine vastutus tuleneb rahvusvahelise õhuvedude reeglite ühtlustamise (Montréali) konventsioonist. Euroopa Liit, olles samuti Montréali konventsiooniga ühinenud, täpsustas Euroopa Liidu õhuvedajate kohustusi 17.02.2005 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 295/91. Määruse kohaselt kehtivad õhuvedajatel ühtsed baaskohustused reisijate suhtes, kes lendavad välja liikmesriigi territooriumilt või saabuvad sinna EL lennuettevõtja opereeritud lennuga. Määruse kehtestamisele järgneva kümnekonna aasta vältel on määruse põhimõtteid selgitanud ja edasiarendanud Euroopa Liidu Kohus oma arvukates lahendites.

Mida tähendab lennust mahajätmine?

Lennust mahajätmine on määruse kohaselt olukord, kus õhuvedaja keeldub vedamast reisijat, kes on õigeaegselt ilmunud lennule ja kelle mahajätmiseks puuduvad mõistlikud põhjused. Lennuettevõtja peab sellisel juhul maksma reisijale hüvitist (250 kuni 600 eurot sõltuvalt lennu pikkusest, sihtkohast ja asenduslennu võimaluse kasutamisest). Lisaks tuleb pakkuda reisijale „esimesel võimalusel“ tagasilennuvõimalust koos lennupileti tagasiostuga või võrreldavatel tingimustel asendusteekonda lõppsihtkohta („esimesel võimalusel“ või reisijale sobival hilisemal ajal). Reisijal õigus ka hoolitsusele, milleks on (ooteaega arvestades) piisav toit, öömaja ja transport.

Millistel juhtudel pääseb lennufirma hüvitamiskohustusest?

Õhuvedaja kohustused ei ole absoluutsed.

Esiteks ei kohaldata määrust reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või sellise hinnaalandusega, mis ei ole avalikkusele kättesaadav (see ei kehti siiski nn boonuspunktide soodustuse kasutamisel).

Teiseks ei teki õhuvedajal kohustusi reisija suhtes, kes jäetakse lennust maha reisijast endast tuleneval põhjusel (näiteks hilinemine).

Kolmandaks vabaneb õhuvedaja hüvitamiskohutustest juhul, kui lennult mahajätmine toimus „mõistlikel põhjustel.“ „Mõistlikuks põhjuseks“ võivad olla mittetäielikud reisidokumendid, tervis, ohutus või julgeolek. Määruses toodud loetelu „mõistlikest põhjustest“ on jäetud juhtumipõhiselt lahtiseks. Kuna määruse eesmärgiks on leevendada mahajäetud reisijatele tekkivaid raskusi ja ebamugavust, on Euroopa Kohus (vt nt 4.10.2012, C‑321/11 Rodriguez Cachafeiro) on asunud seisukohale, et „mõistlikku põhjust“ tuleb sisustada kitsendavalt, seades esikohale reisijate õiguste maksimaalne kaitse. Nii näiteks ei ole reisija lennust mahajätmise mõistlikuks põhjusena lennuettevõtja enese operatiivseid põhjuseid (nt eelnevate lendude hilinemine, tehniline rike).