Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Lepingutest ja õigusest koroona(järgsel) ajastul

Kriisid majanduses, meditsiinis või ühiskonnas laiemalt toovad endaga kaasa muutusi kogu ühiskonnas. Need aitavad oma igapäevategevust läbi mõtestada ja leida kohti efektiivsuse suurendamiseks, aga muudavad selle käigus ka õigust ja õiguslikku keskkonda. Juba oleme näinud väga kiireid muutusi õiguskorras – erinevate kobareelnõude vastuvõtmist ning veel rohkemaid kaalutud ideid, mille hulka on näiteks kuulunud ka osalised vabastused oma kohustuste täitmisest või pankrottide vältimine kriisiperioodil. Selle kõrval tegutsevad ka turuosalised muutuvas õiguskorras, kasutades ära nii kehtivat õigust kui muudatusi ning rakendades seda oma huvide kaitseks, näiteks lepingutes. Kirjeldame järgnevalt, kuidas meie näeme tänaseks toimunud muutusi ning kuidas ja millele lepinguid sõlmides praegusel ajal tähelepanu pöörata.

 width=

Õigus on küll väga püsiv, kuid on juba muutumises

Meie tänast ärikeskkonda reguleeriv seadusandlus pärineb oma põhimõtetes suures osas Vana-Roomast, kust see läbi Saksa õiguse meieni on jõudnud. Kriisiolukorras on mitmed riigid õigust erinevalt käsitlenud ja muutnud. Seesama Saksamaa peatas näiteks märtsi lõpus füüsiliste isikute laenude tasumise kohustuse ning peatas üürilepingute ülesütlemise õiguse. Eestis päris selliseid akte vastu võetud ei ole, kuigi analoogsed eelnõud olid ettevalmistamisel. Pankrottide osas küll peatati pankrotiavalduse esitamise tähtaeg, ent pankrotte eriolukorra ajal ei välistatud. Automaatset kohustuste mittetäitmise vabandatavust eriolukorra ajal meil ei rakendatud. Samas kiirendati oluliselt äriühingute organite otsuste vastuvõtmise lihtsustamist ning muid sarnaseid sätteid.  Kogu Euroopas on oluliselt laiendatud riigiabi andmise võimalusi ning neid kohe hoogsalt ka kasutatud. Rakendatud regulatsioonid ei ole mitte ainult riigiti erinevad, vaid ka nende toime ja ajaline kestvus on erinevad.

Lepingud ja vääramatu jõu ajutine mõju

Lepingute puhul tuleneb seadusest põhimõte, et lepinguliste kohustuste rikkumine vääramatu jõu kontekstis on vabandatav. See tähendab, et kohustuse täitmist ei saa teiselt poolelt vääramatu jõu kehtivuse ajal nõuda. Aga mitte igasugune olukord ei ole vääramatu jõud. Vääramatu jõud peab olema selline kohustuste täitmist takistav asjaolu, mis 1) ei ole kuidagi põhjustatud võlgniku enda tegevusest; 2) oli ettenägematu – see peab olema nii ootamatu, et ei saa eeldada, et pool selle asjaolu võimalikkust arvestama oleks pidanud ning seega võtma kasutusele meetmed selle vältimiseks; 3) oli vältimatu – ei saa eeldada, et selline risk on hõlmatud teise poole äririskiga ning seega peaks ta leidma võimaluse, kuidas olukord ületada. Ettenägematuse suhtes tuleb arvestada ka sellega, et näiteks täna sõlmitud lepingute suhtes ei ole hetkel teada olev olukord ja selle võimalik arenemine enam ettenägematu.

Kõike eelnevat tuleb tõlgendada muuhulgas asjakohase lepingu sisu ja sealt tulenevate poolte kohustuste kontekstis. Oluline on teada, et vääramatu jõu mõju lepingule kehtib täpselt nii kaua, kui see reaalselt takistab konkreetset kohustust täitmast. Kohe, kui takistus möödub, tuleb lepingut edasi täita ning pooled vastutavad oma kohustuste eest. Samuti tuleks lugeda takistus möödunuks isegi siis, kui konkreetne probleem säilib, ent mõistlikult on võimalik leida muid lahendusi (näiteks palgata muud töötajad). Teiseks on oluline teada, et vääramatu jõu puhul ei piisa üldisest ühiskonda haaravast mõjust, vaid vääramatu jõud peab takistama just selle konkreetse lepingupoole poolt konkreetse kohustuse täitmist. Nt konkreetne veoauto on konkreetse teetõkke taga kinni või konkreetsed töötajad on välisriigis karantiinis. Eelnevas olukorras ei ole vääramatuks jõuks mitte COVID-19 või eriolukord, vaid konkreetne transporditakistus, karantiin või muu. Kui lisaks on täidetud ka eelpool nimetatud ülejäänud tingimused, alles siis saab kohustuse täitmise lugeda vabandatuks. Kolmandaks on oluline teada, et vääramatu jõud ei saa olla takistavaks asjaoluks rahalise kohustuse täitmisel, kui just ehk kõikide maksesüsteemide krahh välja arvata. Seda õnneks praegune olukord veel toonud ei ole.

Igal juhul tuleb vääramatu jõu olukorrale tuginemiseks sellest vastaspoolele viivitamatult teatada. Samuti on teisel poolel sõltumata vääramatu jõu esinemisest õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seda kõike muidugi omakorda vastavate eelduste täitumisel. Seega ei tähenda vääramatu jõud üksnes seda, et üks pool oma kohustusi ei täida – teisel poolel on võimalik sellele vastavalt reageerida.

Kui leping muutub ebaõiglaseks

Teine olukord, kus saame rääkida vääramatust jõust, on selline, kus seni normaalselt täidetud ja turutingimustele vastav leping mingite ootamatuste tõttu enam ühele poolele ei sobi, ehk muutub ebamõistlikult koormavaks. Selle tulemusena on kannataval poolel õigus lepingut muuta või koguni leping lõpetada. Üldised eeldused selleks on sarnased vääramatu jõuga – 1) kahju kannatav pool ei saanud seda lepingu sõlmimise ajal teada, 2) ei saanud asjaolusid mõjutada, 3) ei kanna asjaolude muutumise riski ning 4) ei oleks antud asjaolu teades lepingut sõlminud. Kohtupraktikas on leitud, et lepingu muutmise võimaluse rakendamiseks peab kannatava poole olukord olema muutunud vähemalt selliselt, et tema poolt lepingust saadav tulu või tema poolt lepingu täitmiseks kantavad kulud peavad olema muutunud vähemalt 50%.

Oluline erinevus vääramatust jõust seisneb selles, et kui vääramatu jõud puudutab lepingut täitmist üksnes vastava takistuse ajal, siis kohustuste vahekorra muutumine annab võimaluse lepingut ise muuta või lepingust taganeda ning seega muutub kogu pooltevaheline suhe.

Kõik sõltub ka lepingust

Lepinguõiguses kehtib põhimõte, et kui seadus ei ütle teisiti, tohib seaduses sätestatust alati teistmoodi kokku leppida. See kehtib ka vääramatu jõu kohta – kui lepingus on vääramatu jõu puhuks ette nähtud eraldi kirjeldus, tagajärg või näiteks teatamiskohustus, siis selles osas seaduses sätestatut ei rakendata. Samas tuleb rahvusvaheliste lepingute puhul tähelepanu pöörata sellele, millise riigi õigus lepingule kehtib – sel juhul kehtib ka selle riigi vääramatu jõu regulatsioon. Seetõttu on ühelt poolt lepingus vääramatu jõu osas kokkuleppeid tehes risk sattuda enda jaoks kehvemasse olukorda kui seadust rakendades. Teiselt poolt on sellega võimalik aga kriisidest tulenevad äririskid täiendavalt maandada ning leida mõislik kesktee lepingupoolte positsioonides. Välisriigi õigusele alluva lepingu puhul on vääramatu jõu regulatsiooniga võimalik vältida välisriigi õiguse ja selle võimaliku muutumise mõjusid. Näiteks Hiinas tuvastati juba 10. veebruaril, et viirus on käsitletav vääramatu jõuna kohaliku lepinguõiguse kontekstis ning järgnevatel kuudel andis Hiina kõrgeim kohus selles osas välja põhjalikke juhendeid olukordadeks, kus vääramatu jõud ei ole lepingus defineeritud.   

Üldine ebakindlus suureneb

Kindel on, et üldine ebakindlus ja riskid praeguse olukorras suurenevad. Mitmel pool oleme näinud, kuidas rohkem kui 20 aastat kestnud tarnesuhted ja usalduslik krediit asendub ettemaksunõudega, mis on ka mõnel puhul kaduma läinud. Ehitussektoris on pikaajaline põhitellija nõudnud koostöö jätkamiseks täiendavaid finantsgarantiisid ja toitlustuses on tellimuste volatiilsus tohutult suurenenud. Tegelikult on selline volatiilsuse, ebakindluse ja komplekssuse suurenemine, sh õiguses, alanud juba enne koroonaviiruse puhkemist. Kui õiguse ülesanne on pigem just korda ning stabiilsust luua, on praegused kiired muutused seda pigem vähendanud.

Kokkuvõtteks

Kõige eelneva taustal tuleb tõdeda, et lepingud ja seal tehtud kokkulepped on jätkuvalt olulised, ent Vana-Roomast pärit põhimõte, et sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud, võib kriisiolukorras kahtluse alla sattuda. Sel juhul on üheks selgeks soovituseks riskide ja ebakindluse maandamine rahavoo parema juhtimise kaudu. Kindel on, et minu käes olev rahavoog on alati kindlam ja parem kui ükskõik kui hea leping või nõue. Kui ka heal ajal oli kohtus käimine pikk ja ootamatustega protsess, siis juba niigi ootamatusi täis ajal on kiire ja selge lahendus veel kaugem. Kui aga õiguslik tee on ainus, siis tasub sellega kiirustada, sest ootamine suurendab riske veelgi.

Villu Otsmann, vandeadvokaat, juhtivpartner
Siim Maripuu, vandeadvokaat
Advokaadibüroo TRINITI