Mida teha laekumata arvetega metsatööstuses?

Triniti

Ärevast pandeemiaolukorrast ei jää puutumata ka Eesti metsatööstuse sektor. Olgu tegemist piiride sulgemisest tingitud raskustega eksportööride jaoks või probleemidega, mis kaasnevad kohalikule puiduettevõtjale töötajate seas leviva koroonaviiruse tõttu tehase ajutise sulgemisega, majanduslikud mõjud võivad olla märkimisväärsed. Moel või teisel võib olukord ettevõtja jaoks päädida makseraskustesse sattumisega.

Kui ostja või teenuse tarbija jääb arvete eest võlgu, mõjutab see omakorda nende lepingupartnereid. Seega tasub nii metsamaterjali kui puidutoodangu müüjatel, samuti raie- jm teenuse osutajatel olla teadlik oma võimalusest arvete mittelaekumisel nende krediteerimiseks.

Kauaoodatud seaduslik võimalus

Arve krediteerimine on hea abinõu, kuidas leevendada arve laekumata jäämisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Negatiivsed tagajärjed seisnevad esmalt selles, et müüjal jääb saamata tasu müüdud kauba eest või teenuse osutajal osutatud teenuse eest. Teisalt ka selles, et müüja või teenuse osutaja on arvestanud ja riigile ära maksud kauba või teenuse hinnale lisatud käibemaksu.

Arve krediteerimisega tekib müüjal õigus riigile tasutud käibemaksu tagasi arvestamiseks. Olukorras, kus on tõenäoline, et kauba või teenuse eest jääb tasu nagunii saamata, võib vähemalt käibemaksu summa tagasisaamine olla oluliseks abiks.

Täna kehtiva käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 lubab kreeditarvet esitada juhul, kui kaup või teenus ei vasta nõuetele või kaupa või teenust ei ole üldse müüdud, kuid mitte põhjusel, et ostja jättis arve lihtsalt tasumata.

Kuigi arve laekumata jäämisel selle krediteerimise võimalust tänane seadus (veel) otsesõnu ette ei näe, toetab seda siiski menetlemisel olev eelnõu, samuti kehtiv käibemaksudirektiiv ning Euroopa Kohtu praktika. Eelnõu vastuvõtmist on oodata 2021. aastal.

Rida kohustuslikke tingimusi

Arve krediteerimiseks ei piisa faktist, et ostja või teenuse saaja jättis arve tasumata, vaid selleks peavad olema täidetud mitmed lisatingimused. Praeguse eelnõu sõnastuse kohaselt (mis võib veel muutuda) on need kokkuvõttes järgmised:

  • võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve;
  • tehingult on käibemaksusumma arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  • nõuet pole võõrandatud;
  • arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 aastat (va punktis 6 nimetatud juhul);
  • nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
  • suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
  • kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse mõistes;
  • maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Katri Tomson, vandeadvokaat
Advokaadibüroo TRINITI

Kommenteerimine on suletud.