Millal on viimane aeg sekkuda enda kui juhatuse liikme tagasikutsumise kohtuvaidlusse?

Triniti

Töölauale on sattunud huvitav kaasus, kus kontserni kuuluva ühingu emafirma püüab tütaräriühingu juhatuse liiget tagasi kutsuda kohtu kaudu. Tütaräriühingus on kaks juhatuse liiget, kellel on ühine esindusõigus. Üks neist on vaenulik väikeosanik, kellel on võimalus blokeerida osanike otsuste vastuvõtmine tema tagasikutsumiseks. Osalus oli antud talle seoses kontserni juhtimisega ja eelduslikult pidi ta selle tagastama, kui teed lahku lähevad. Tekkisidki lahkarvamused ning tegelikkuses juhatuse liige juhtimise lõpetas, samas keeldus ta lahkumast tütaräriühingu juhatusest ja tagastamast osalust. Emaühing pöördus kohtusse nõudega kutsuda juhatuse liige tagasi kohtu kaudu. 

Esitatud hagis taotles emaühing ka hagi tagamise korras vaidluse ajaks esialgset olukorra regulatsiooni, kuna ühise esindusõiguse ja lahkarvamuste tõttu oli tütarühing muutnud teovõimetuks. Taotluse sisuks oli määrata juhatusse ka ajutiselt uus kontserni juht, et siis kahe tegelikult konstruktiivselt tegutseva juhatuse liikme ühise esinduse kaudu tagada ühingu huvid ja teovõime, samas säiliks väikeosanikul tema juhatuse liikme koht oma huvide kaitseks.  

Valitseva kohtupraktika kohaselt on alus kaasata sellistesse vaidlustesse tagasikutsutav juhatuse liige. Samuti on kohtupraktikat, kus sellise vaidluse puhul kohus määrabki selles vaidluses kostjat esindama tagasikutsutava juhatuse liikme. Selles asjas mõnevõrra üllatavalt kohus hagi ei taganud ja hoiatas kostjat tagaseljaotsuse eest, kui hagile jääb vastamata. Nii ka juhtus, sest ühise esindusõiguse tõttu ei olnud ühing võimeline hagile vastama.  

Alles nüüd „ärkas“ tagasikutsutav juhatuse liige ja püüdis esitada apellatsiooni ja kaja, kuid edutult. Asi on jõudnud kõrgeimasse kohtusse küsimusega, kas tagasikutsustav juhatuse liige oleks tulnud kaasata kolmanda isikuna ja talle tagada selle kaudu apelleerimisõigus. Ometigi oli juhatuse liige teadlik hagile vastamise tähtajast (hagi ja kohtumäärus oli talle kätte toimetatud) ja kohtu hoiatusest teha tagaselja otsus ning jättis hagile vastamise tähtajal reageerimata ja ei esitanud taotlust enda menetlusse kaasamiseks. Kas võiks siinkohal see tähendada, et juhatuse liige minetas oma õiguse olla menetlusse kaasatud. Kaldun arvama, et pigem jah. Lähiajal tekib selles küsimuses kohtupretsedent, siis teame rohkem. Igal juhul soovitan vaidluste vältimiseks tagasikutsutavatel juhatuse liikmetel sellistes olukordades reageerida, kui üldse, siis viivitamatult. 

Eeltoodud kinnitab üldisemat tsiviilkäibe põhimõtet, kus õigussuhte osapooled on kohustatud üksteist oma õiguste realiseerimisel arvestama ja aitama, mh teostama õiguseid mõistlikult esimesel võimalusel. Vastupidine võib tähendada, et nad ei tegutse heas usus, loovad teistes osapooltes ootuse, et olukord jääb kehtima ning minetavad oma õigused. 

Kui teil on käsitletud teemaga seonduvalt küsimusi, võtke julgelt ühendust. 

Kommenteerimine on suletud.