Esindasime Eesti Õpetajate Liitu olulises pretsedenti loonud vaidluses kutsesüsteemi õigusmaastikul. Vaidlus tekitas suurt kõneainet ka meedias.
Millest kõik alguse sai?
2020.a oktoobris toimus ETV-s saade „Suud puhtaks“ ühiskonnas vägagi aktuaalsel teemal, põhikooli lõpueksamid – kas ära jätta või mitte?
Saates osalesid ka kaks õpetajat, kes taotlesid meisterõpetaja tase kutset, mida väljastab Eesti Õpetajate Liit. EÕL-ile jõudis info saate järgsest väidetavast õpetajate sõnelusest minister Mailis Repsiga. EÕL hindamiskomisjon oli õpetajate portfoolioid juba hinnanud ning teinud ettepaneku kutse anda. EÕL kutsekomisjon otsustas enne taotluse lahendamist küsida just õpetajate enda seisukohta väidetavalt toimunu kohta. Õpetajate reageering ei olnud kutsekomisjoni hinnangul kokkuvõtlikult meisterõpetaja, tase 8 vääriline, kutset läbivad kompetentsid vajasid arendamist. Kutsekomisjon jättis kutse andmata. Sellest sai alguse ligi aasta kestnud kohtuvaidlus, mis lõppes sel kevadel Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.
Vaidlus sai kõneainet ka meedias, Eesti Ekspressis ilmus 2020.a jaanuaris artikkel: „Õpetajad läksid saate „Suud puhtaks“ järel minister Repsiga sõnelema ja said karistada“.
Õigusselgus kogu kutsesüsteemis
Vaidlus tõi olulist selgust kogu kutsesüsteemi. Põhiline küsimus oli selles, milline on üldse EÕL kutsekomisjoni pädevus? Kas kutsekomisjon võib ise õpetajat uuesti hinnata, või tuleb lähtuda hindamiskomisjoni ettepanekust kutse anda või saata hoopis asi tagasi hindamiskomisjonile. Kohus kinnitas, et kutsekomisjonil on pädevus kontrollida hindamiskomisjoni ettepanekut sisuliselt – otsustada ka teisti. Kuivõrd Kutsekoda oli võtnud varasemalt teise seisukoha, siis aitas EÕL kaasus kogu kutsesüsteemis õigusselgust luua.
Teiseks kinnitas kohus, et ainult kutseorgan on pädev otsustama kutse andmise üle. Kohus ei saa kohustada kutseorganit õpetajatele kutset väljastama.
Kokkuvõtteks, kuivõrd kohus leidis, et haldusmenetluse norme on siiski rikutud, tuleb kutse andmine uuesti otsustada. Asja uuel läbivaatamisel saab kutsekomisjon arvestada ka vahepeal ilmnenud uusi asjaolusid (käesolevas asjas ilmnesid kohtuvaidluse ajal täiendavad relevantsed asjaolud, mida õpetaja ei olnud ise kutse taotlemisel esitanud).
Kui vaidlus sai alguse kahe kutse taotlejaga, siis ühega neist saavutati kompromissi juba esimeses astmes. Seda tänu sellele, et osapooled soostusid omavahel vastastikuse mõistmise olukorras asja arutama. Kompromissilahendusest võidavad kõik. Taotleja sai kutse ja komisjon sai veendumuse kompetentsides. Menetluslik koormus jäi minimaalseks.
Eesti Õpetajate Liitu esindasid vaidluses TRINITI vandeadvokaat Villu Otsmann ja advokaat Anni Prants.
