Osaluse omandamine finantsettevõttes nõuab luba

Triniti

Septembris 2021 tegi Finantsinspektsioon kahel juhul trahvi ettevõtjatele, kes jätsid järelevalveasutusele teavitamata kavatsusest omandada kaudne oluline osalus Eesti investeerimisühingus. Ettevõtjad rikkusid väärtpaberituru seaduse § 73 lg 1 nõudeid. 

Erinevalt konkurentsiseaduse järgsest koondumise kontrollist, ei osata finantsvaldkonna ühinemiste ja omandamiste planeerimisel veel arvestada asjaoluga, et reguleeritud finantsteenuste valdkonnas on vähegi suurema osaluse omandamiseks enamasti vajalik järelevalveasutuste eelnev luba. Loanõude vastu eksimisel pole võimalik karistus sugugi ainus ega tõsiseim kaasnev tagajärg. 

Finantseerimis-, makse- ja investeerimisteenused on tänaseks valdavalt allutatud riiklikule regulatsioonile Euroopa Liidu poolt ühtlustatud põhimõtetel. See näeb muuhulgas ette järelevalve finantsettevõtja omanike või tegelike kontrollijate tausta ja oskuste üle. 

Olulise osaluse omandamine neid teenuseid pakkuvate krediidiandjate ja -vahendajate, makseasutuste, e-raha asutuste, kindlustusseltside, investeerimisühingute, fondivalitsejate, pankade ning edaspidi ka ühisrahastusteenuste osutajate üle on Finantsinspektsiooni (FI) järelevalve all. Kuid see ei ole veel kõik. 

Nimelt, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) kohaselt kontrollib ülejäänud loakohustusega finantseerimisasutuse, usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutajate, pandimajapidajate, virtuaalvääringu teenuse pakkujate, ja väärismetalli või vääriskivide hulgimüüjate ja kokkuostjate omanike nõuetelevastavust Rahapesu Andmebüroo (RAB). 

Järelevalve alused ja menetluskülg finantsettevõtte omandamisel ja müügil ei ole paraku ühtlustatud ja sõltuvalt ettevõtte tegevusest kaasneb järelevalvega üksjagu detaile. Seega, kui päriselt tehinguks läheb, tuleb olla tähelepanelik. 

Mis on oluline osalus finantsettevõttes ja mida sellega seoses kontrollitakse

Pane tähele, et loakohustus finantsettevõtte ostuks ei puuduta pelgalt aktsiate või osade kontrollpaki omandamist! Olulisuse lävend on oluliselt madalamal. 

FI tegevusloa alusel tegutsevate finantsettevõtete jaoks loetakse oluliseks osaluseks finantsettevõttes enamasti juba 10 % osalust ettevõtte osa- või aktsiakapitalis, kuid see pole sugugi ainus kriteerium. Oluliseks võib osaluse muuta ka oluline mõju ettevõtte juhtorganite üle. Arvesse läheb seejuures nii otsene osalus (oluline vahetu osalus finantsettevõttes) kui kaudne osalus (nt kontroll olulise osaluse üle kellegagi kooskõlastatult). See on eriti aktuaalne alustavate fintech’ide korral, kus rakendatakse start-up maailmas levinud arendus- või investoroptsiooniskeeme. Kuna viimaste puhul võib sellise 10 %, 20 % vms olulisena kvalifitseeritud künnise ületamine kergesti ja ootamatult juhtuda, on oht, et järelevalveasutuse teavitamine ununeb sootuks. 

Järelevalvele allutatud ettevõtjate puhul on kontrollitavateks nõueteks üldistatuna laitmatu ärialane maine, tugev finantsseisund ja usaldusväärsus, juhtide puhul ka oskused ja kogemused juhtida ettevõtet nii, et see vastaks valdkondlikele erinõuetele. 

Järelevalveasutuselt tuleb luba küsida enne, mitte pärast tehingut 

Olulise osaluse omandamine finantsettevõttes nõuab selleks eelneva teavitusmenetluse läbimist kas FI-s või RAB-s, sõltuvalt tegevusloast, mille alusel tegutsetakse. FI järelevalvele allutatud ettevõtete puhul kehtib sama nõue olulise osaluse suurendamisel üle seaduses sätestatud künnise (nt 20, 30 või 50 protsendi ettevõtte osa- või aktsiakapitalist), samuti kui tehingu tulemusena muutub ettevõte omandaja poolt kontrollitavaks. 

Teavitamisel tuleb FI-le esitada lisaks teatele endale veel arvestatav hulk andmeid ja dokumente, muuhulgas osaluse omandaja, tema tegevuse, temaga seotud isikute jms kohta, samuti anda rida kinnitusi. FI saab nõuda täiendavaid andmeid. FI otsustab osaluse omandamise lubamise või keelamise 60 tööpäeva jooksul. Positiivse otsuse korral võib FI määrata ka omandamistehingu lõpuleviimiseks tähtaja või kehtestada lisatingimusi. 

FI-d tuleb teavitada nii siis, kui tehing tehakse, samuti siis, kui see jääb lõpuks mingil põhjusel tegemata. FI keelduva otsuse aluseks võib olla omandamise, sh omandaja mittevastavus seaduse nõuetele, aga ka minetused seoses teavitamise endaga. Seadus nõuab FI teavitamist ka juhul, kui plaanis on olulist osalust finantsettevõttes võõrandada või vähendada vastavalt eelpool toodud osaluste määrasid või kontrollist loobuda. 

RAB-i teavitamine on reguleeritud eraldi ja erinevalt, kuid sellegi puhul tuleb arvestada, et loa saamine nõuab aega. RAB-il on õigus lubada või keelduda osaluse omandamisest 60 kuni 120 päeva jooksul. 

Olulise osaluse omandamise nõuete vastu eksimisel on olulised tagajärjed

Kui jätta olulise osaluse omandamisest järelevalveasutusele eelnevalt teavitamata või rikkuda omandamist keelavat ettekirjutust, kaasnevad sellega erinevad negatiivsed õiguslikud tagajärjed. 

Hääleõiguse kaotamine ettevõttes. Esimene tagajärg on osalusega finantsettevõttes kaasneva hääleõiguse puudumine, teisisõnu võimatus ettevõtte juhtimises kaasa lüüa. 

Väärteokaristus. Olulise osaluse omandamise ja võõrandamise nõuete rikkumise eest, nii teavitamata jätmine kui tegevus FI otsuste vastaselt, näeb seadus omandajale ette väärteokaristuse – trahvi kuni 32 000 eurot. RAB-i järelevalvele allutatud finantsettevõtete puhul võib väärteotrahv ulatuda 400 000 euroni. Karistada saab täiendavalt ka inimest (juhatuse liiget), kes rikkumise ettevõtte huvides konkreetselt toime pani. 

Tegevusloa kaotus. Järelevalveasutusel on pädevus teha õigusrikkumise tagajärjel või selle ära hoidmiseks, samuti turuosalise hoiatamiseks, aga ka klientide või finantssektori kaitsmiseks üldisemalt ettekirjutusi ning selle mittetäitmisel rakendada sunniraha või muid tagajärgi (nt tegevusloa kehtetuks tunnistamine). Viimase puhul on mõistagi tegemist äärmusliku abinõuga, mille rakendamine eeldab olulist rikkumist. 

Kui oled mistahes moel omandamas 10%, 20%, 30%, 50% osalust või kontrolli finantsettevõttes, arvesta juba tehingu planeerimisel, et selle lõpuleviimiseks on vajalik järelevalve eelnev luba, millele eelneb pikk menetlus. Otsuse tegemise tegelik kiirus sõltub lisaks järelevalveasutusele esitatud teabe kvaliteedist ja töökoormusest. On oluline esitada seaduste kohaselt nõutav info ja dokumendid, et loa saamise õnnetuks takistuseks ei saaks juba menetluses endas tehtavad vead. Alles seejärel saad teostada kõiki õigusi, mis osaluse omandamisega ettevõttes kaasnevad. 

Eksimise tulemusena järelevalve- ja väärteomenetlusse sattumine tähendab lisaks eelnevale muidugi ka seda, et aega ettevõtte põhitegevuseks jääb selle võrra vähem. Samuti ei ole järelevalveasutuse negatiivne tähelepanu sugugi abiks, kui koostööd tuleb nendega teha ikka ja jälle. 

Advokaadibüroo TRINITI panganduse ja finantsõiguse meeskonna missiooniks on tagada, et Sinu tehing olulise osaluse omandamiseks finantsettevõttes ei tooks kaasa reputatsioonikahju järelevalve silmis, karistust ega tegevusloast ilmajäämise riski. 

Sten Veidebaum ja Risto Käbi
Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaadid

Kommenteerimine on suletud.