Rail Baltica uus valmimistähtaeg on 2030

Triniti

Rail Baltica uue 1435 mm raudtee rajamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini ehitatakse 870 km pikkuselt kahe rööpapaariga elektrifitseeritud raudteetaristu, millel rahvusvahelised reisirongid hakkavad sõitma kiirusega kuni 249 km/h ning kaubarongid kiirusega kuni 120 km/h. Tänaseks on ehitustööd Rail Baltica (RB) objektidel alanud kõigis kolmes Balti riigis.

Tulevane Rail Baltica reisiterminal Riias. Foto: https://info.railbaltica.org/ee/infrastruktuur

Eestis käib paralleelselt nii RB projekteerimine, ehitus kui maade võõrandamine

Rail Baltica ärivõrgustikku kuuluvatele ettevõtjate ees esinedes kinnitas Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Tõnu Grünberg, et RB Eesti osa olulisemad projektid (põhitrass, reisiterminalid) on projekteerimislepingutega kaetud. Sel aastal kirjutati alla ka esimesed ehituslepingud ning alustati seitsme silla ja viadukti ehitusega. Paralleelselt on käimas RB ehitamiseks vajalike maade omandamine, mida Eestis viib läbi Maa-amet.

Juba järgmisel aastal tehakse algust nii Ülemiste kui Pärnu reisiterminalide ehitustöödega ning valmib Ülemiste veeremidepoo eelprojekt. 2022. aastal alustatakse 19 silla ja viadukti ehitamist ning RB põhitrassi ehitustöödega Eestis. Järgmisel aastal algab ka Vanasadama trammiliini rajamine, mis ühendab lennujaama ja RB lõppjaama Tallinnas Ülemistel läbi kesklinna reisisadamaga.

Riias ehitatakse uut keskvaksalit ja Leedus valitakse pikima silla ehitajat

Suuremahulised RB reisiterminalide ehitustööd on alanud nii Riia rahvusvahelises lennujaamas kui ka Riia kesklinnas, kuhu rajatakse täiesti uus transpordisõlm, mis pakub tulevikus mugavaid ümberistumise võimalusi eri rööpmelaiusega raudteede ning ühistranspordi vahel. Äsja kuulutas RB Läti rakendusüksus välja hanke Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Lätis ligi 200 km pikkusel lõigul.

Leedus on Läti-suunalisel lõigul RB rajamiseks vajalikud maad tänaseks omandatud ning samuti käimas projekteerimis- ja ehitushanked. Üle Nerise jõe viiva RB trassi pikima silla ehitushanke pakkumised on laekunud ning lepinguni loodetakse jõuda lähikuudel. Kaunasest Poola piirini ja Vilniuse suunal jäävate RB lõikudel on käimas eriplaneeringute ettevalmistamine ja projekteerimishanked, millega paralleelselt valmistatakse ette hooldusdepoode, Paneveźyse liiklussõlme ning kohalike raudteepeatuste rajamist.

Rahastamine laabub ja hanked edenevad

Palju kõneainet pakkunud küsimus Rail Baltica finantseerimise kohta on projekti edenedes seni järk-järgult lahenenud. Kuigi RB projekt on tänaseks kestnud läbi mitme EL eelarveperioodi on uue raudtee rajamine läbi Baltikumi püsinud Euroopa Liidu kuue kõige olulisema taristuprojekti hulgas. Tänaseks on RB projektile Euroopa Ühendamise rahastust (CEF) eraldatud kokku 1,2 miljardit eurot. Jätkuvalt on projektile ette nähtud väga kõrge EL-poolne kaasrahastuse osakaal – kuni 85% abikõlblikest kuludest.

RB projekti elluviimiseks 2015. aastal kolme Balti riigi poolt loodud ühisettevõtte RB Rail AS andmetel on RB hangetel seni lepinguid sõlmitud 217 erineva Balti äriühinguga (registreeritud Eestis, Lätis või Leedus) ning ca 50 ettevõttega teistest EL või kolmandatest riikidest.

Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele viiakse osade materjalide ja teenuste hanked läbi n.ö tsentraliseeritult ühisettevõtte RB Rail AS poolt. Nii on alustatud konsolideeritud hangetega rööbaste, liiprite, pöörandute, killustiku, jms suuremahuliseks soetamiseks. Tulemas on hanked betoonelementidele, müratõketele ja taradele. Ettevalmistavas faasis on hanked tulevase raudtee elektrifitseerimis- ja liiklusjuhtimissüsteemide projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Üks raudtee, kolm haldusfirmat?

Pikki ja keerulisi vaidlusi Balti riikide vahel on põhjustanud küsimus, kuidas hakatakse majandama tulevase raudtee infrastruktuuri, s.h jagama läbilaskevõimet, kehtestama ja koguma raudtee  kasutustasu, jne. Arvestades vajadust suhteliselt lühikest raudteelõiku efektiivselt majandada ning tagada selle kasutajatele võimalikult mugav ligipääs on Eesti ja Läti seni toetanud lähenemist, et seda peaks tulevikus tegema üks (ühis)ettevõtte. Viidates siseriiklikele seadustele ja rahvusliku julgeoleku kaalutlustele on aga Leedu olnud järjekindlalt seisukohal, et RB taristut peaks iga riik oma territooriumil ise majandama.

Et ummikseisust välja tulla on hiljuti lahendusena kokku lepitud põhjaliku raamlepingu sõlmimises, mis tulevikus sätestab nii raudtee kasutustasude arvutamise metoodika, läbilaskevõime jagamise mehhanismi, raudtee hooldusstandardid, raudteed kasutavate raudteeveoettevõtetele teenuste osutamise kui ka muud uue raudtee igapäevaseks toimimiseks vajalikud reeglid. Vastav ekspertgrupp peabki 2025. aastaks ette valmistama täpse mudeli, mille järgi saaks kolm ettevõtet ühte raudteed võimalikult tõhusalt majandada.

Rail Baltica valmib aastaks 2030

Ehkki COVID-pandeemia on ka RB jaoks toonud kaasa probleeme ja viivitusi võib täna tõdeda, et sajandi suurprojektiks nimetatud Rail Baltica on jõudsalt edasi liikunud. Algselt projektile püstitatud valmimistähtaeg aastaks 2026 osutus liialt ambitsioonikaks. Viimati väljaöeldud uus tärmin – 2030. aasta, mil regulaarne rongiliiklus uuel raudteel algama peaks, kõlab projekti edenemist silmas pidades juba päris veenvalt.

Võtke meiega kindlasti ühendust kui Teil tekib RB-ga seonduvalt õiguslikke küsimusi (hangetel osalemine, maade sundvõõrandamine, jne) või kui soovite liitude Rail Baltica ärivõrgustikuga – Rail Baltica Business Network Estonia www.rbbn.ee.

Tõnis Tamme
Vandeadvokaat, partner ja RBBN juhatuse liige

Kommenteerimine on suletud.