Riigiabi, ringhääling ja intressid (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Triniti

Euroopa Kohus tegi eelmisel nädalal huvitava lahendi (EK nr C-445/19), mis põimib avalik-õigusliku ringhäälingu, riigiabi ja konkurentsimoonutuse küsimused. Lühidalt leidis Euroopa Kohus, et kui avalik-õiguslikule ringhäälingule on Euroopa Komisjoni loata riigiabi antud ja Komisjon selle tagantjärele heaks kiidab, peab ringhääling siiski tasuma „liiga vara“ saadud riigiabi eest intressi. 

Vaidlus oli täpsemalt Taani ringhäälinguettevõtja TV2 poolt avaliku teenuse osutamises, mida Taani riik aastatel 1995-2002 tänases vääringus ca 85 miljoni euro eest subsideeris. Euroopa Komisjon leidis 2011. aastal konkurendi kaebuse peale, et tegemist on riigiabiga, aga nö lubatava ehk siseturuga kokkusobiva riigiabiga. 

Euroopa Kohtu ette sattus aga vaidlus, kas TV2 peaks ajavahemiku 1995-2011 eest intressi tasuma. Nimelt, riigiabiõiguses kehtib üldprintsiip, mille kohaselt riigiabi Euroopa Komisjoni eelneva loata anda ei saa. Euroopa Kohus on juba 2008. aastal selgitanud (EK nr C-199/06), et kui Komisjon kiidab riigiabi tagantjärele heaks, ei pea abi saaja riigiabi küll tagasi maksma, küll aga peab temalt nõudma intressi ajavahemiku eest, mil abi oli ebaseaduslik (ehk Komisjoni otsuseni). Vastasel juhul saaks ta põhjendamatu eelise võrreldes ettevõtjaga, kelle riigiabi andmine ootab Komisjoni otsuse taga. 

Põhjus, miks näiliselt sama vaidlust tuli uuesti lahendada, seisnes selles, et Taani riik määratles TV2 osutatava teenuse nn „üldist majandushuvi pakkuva teenusena“: üldist majandushuvi pakkuvad teenused on sellised teenused, mida ettevõtja ise oma ärihuvist lähtudes ei pakuks või ei pakuks samas ulatuses või samadel tingimustel, nagu avalikkusel tarvis. Nii näiteks võib teatud juhtudel ja piirides ka avalik-õiguslik ringhääling olla üldist majandushuvi pakkuv teenus.  

Miks see oluline on? Detailidesse laskumata kehtib üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele riigiabiõiguses mõnevõrra leebem erikord, sh küsimuses, millal sellise teenuse eest tasumine/hüvitise maksmine on üldse riigiabi ja millal selline riigiabi võiks lubatav olla. Küll aga on selge järgnev: juhul, kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamine on riigiabi (nagu ta antud juhul oli), kehtib ikkagi üldreeglina kohustus küsida riigiabi andmiseks Euroopa Komisjoni eelnevat luba. Antud juhul sellist luba TV2-le riigiabi andmiseks ei olnud. 

Kokkuvõttes leidiski Euroopa Kohus, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul kehtib sama üldprintsiip, mis muu riigiabi puhul: kui abi antakse ebaseaduslikult Euroopa Komisjoni eelneva loata ning Komisjon selle abi tagantjärele heaks kiidab, ei tule abi tagasi maksta, küll aga intressi tasuda. 

Kommenteerimine on suletud.