Riigikohus andis 10 käsku kahjunõude esitamiseks ja lahendamiseks omastamise kriminaalasjades

Triniti

Esindasime Riigikohtus edukalt tööandjat, kelle kahjuhüvitise nõuet seoses endise töötaja omastatud varaga olid maa- ja ringkonnakohus keeldunud menetlusse võtmast.

Alama astme kohtud leidsid, et kuna eraldi peetud töövaidluses olid asjad tööandjale juba välja mõistetud, oleks kahjunõude puhul tegu täpselt sama nõude lahendamisega. Samas kahjunõue oli esitatud, kuna töötaja asju ei tagastatud ja asjade asukoht oli ka kriminaalasja eeluurimise kohaselt teadmata, st esemete tagasisaamine oleks perspektiivitu.

Riigikohtu 30.11.2020 määruses nõustuti meie määruskaebuse argumendiga, et asjade välja nõudmine ja nende eest rahalise hüvitise nõudmine on siiski õiguslikult kaks erinevat nõuet ja rahuldas määruskaebuse.

Lisaks sellele anti Riigikohtu otsuses rida olulisi suuniseid tsiviilhagide esitamiseks ja lahendamiseks kriminaalmenetluses, mis eriti olulised levinud kuriteo – omastamise – kontekstis.

Tänaseni erinesid nii hagiavaldused kui kohtute tegevus hagide lahendamisel tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalmenetluselt silmnähtavalt, kuid lahend on suunatud selle praktika muutmisele.

Riigikohus nimelt leidis, et tsiviilnõuete lahendamisel tsiviil- ja kriminaalasjades kehtivad suuresti samad nõuded: tsiviilhagid peavad oma asjaolude kirjelduses olema ammendavad ja kohtutele suunatuna – ka tsiviilhagide menetlemisel kriminaalasjades kohalduvad tsiviilkohtumenetluses tunnustatud põhimõtted, sh kohtu selgitamiskohustus.

Klienti nõustasid ja esindasid vandeadvokaadid Klen Laus ja Risto Käbi