Transpordiameti ambitsioonikad eesmärgid (TRINITI Transpordi & Taristu õigusuudis)

Triniti

1.jaanuarist 2021 alustas tegevust Transpordiamet, mis ühendab endas senise Lennuameti, Veeteede Amet ja Maanteeameti funktsioonid.

Kuna otsest ja kohest suurt rahalist säästu või töökohtade kokkuhoidu muudatustest ei ennustata, siis võtame Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava ning riigireformi plaanide pinnalt lühidalt kokku, millised on eri transpordi- ja taristuvaldkondade üheks riigiametiks ühendamise põhjused ja eesmärgid reformi autorite arvates:

  1. Transpordivaldkonna edasine tõhusam ja terviklik arendamine – transporditeenused vajavad integreeritud lahendusi, mis hõlmavad erinevaid transpordiliike. Transpordisektori edasine arendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii tehnoloogiliste, keskkonnakaitseliste kui sotsiaalpoliitiliste vajadustega. Tervikpilti ja -lahendust on ametkondliku eraldatuse puhul tekitada raske.
  2. Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 keskendub transpordisektori keskkonnajalajälje vähendamisele, inimeste liikumisvõimaluste parandamisele (liikuvuspoliitika), terviklike (multimodaalsete) transpordiahelate loomisele ja riigikaitselistele vajadustele. Arengukava eesmärk on arendada linnakeskkonda, vähendada autostumist ja selleks tehtavaid kulutusi, arendada maanteid ja raudteid, hoida Eesti lennuühendusi ja muuta merendussektor konkurentsivõimeliseks.
  3. Riigireform –  seni kasutas iga transpordiametkond eraldi tugiteenuseid ja tegutses nö oma õigusruumis. Rea analüüside tulemusena selgus, et ühendamise korral on võimalik sarnaselt PPA ja  MTA ühendamistega saavutada ka nende valdkondade tõhusam administreerimine ja järelevalve, samuti tõsta avalikkusele osutavate teenuste kvaliteeti.

Proovikiviks Transpordiametile saab  kahtlemata transpordivaldkonna rahvusvahelise regulatsiooni süsteem, mis on ajaloolistel põhjustel liigiti killustunud – näitena võib viidata rahvusvahelisele mereõigusele ja tsiviillennundusõigusele, aga ka raudteevaldkonna rahvusvahelistele lepingutele (UNCLOS, Rahvusvahelise tsiviillennunduse (Chicago) konventsioon, COTIF jt). Riiklikul tasandil tuleneb neist väga erineva sisuga kohustusi ja protseduure. Loodame meiegi, et ühendameti loomisest tekkiv „sünergia“ võimaldab Eestil ka oma rahvusvahelised kohustused tõrgeteta ja efektiivsemalt täita.