Ühisrahastusteenuste osutajate tegevusnõuded

Triniti

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reegleid liikmesriikides. Varasemas blogikandes selgitasime regulatsiooni kohaldamisala- mida loetakse ühisrahastuseks ja kes allutataks tegevusloa- ja teistele nõetele. Allpool anname lühiülevaate tingimustest, mida peavad täitma tegevusloa nõudele ja finantsjärelevalvele allutatavad ühisrahastusteenuse osutajad („Crowdfunding Service Provider“ ehk lühendatult „CSP“:

  • Üldised tegevusnõuded – ühisrahastusteenuseid võivad osutada Euroopa Liidus asuvad juriidilised isikud, kellel on liikmesriigi finantsjärelevalve (Eesti puhul Finantsinspektsiooni) tegevusluba. CSP peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide (nii projektiomanike kui investorite) huvides ega tohi saada mis tahes kujul edukustasu investorite korralduste suunamise eest konkreetse ühisrahastatava projekti pakkumise eest. CSP peab üksikinvestorile pakkuma viimase poolt soovitud parameetritega ühisrahastusprojekte ning võimaldama tal teha igal konkreetsel juhul investeerimisotsuse. Portfellinvesteeringute pakkumise korral peab CSP pidama kinni portfelliinvestori poolt antud juhistest, võtma kõik vajalikud meetmed, et saavutada investori jaoks parim tulemus ning avalikustama oma investeerimisotsuste tegemise protsessi.
  • Usaldatavusnõuded – CSP-l peavad olema esimese taseme omavahendid või kindlustusleping 25 000 euro ulatuses või jooksvalt neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest, sh kolme kuu laenude teenindamise kulud (laenude vahendamise korral). Usaldatavusnõuete täitmist peab juhatus kontrollima kord kahe aasta jooksul. Usaldatavusnõuded ei kohaldu investeerimisühingutele, krediidiasutustele, e-raha asutustele ja makseteenuste osutajatele (s.o. neil oma usaldatavusnõuded, mis eeldatavasti rangemad ning seega ka ühisrahastusteenuste osutajate puhul piisavad).
  • Juhtimine – CSP peab sarnaselt teiste finantsjärelevalve subjektidega rakendama tõhusa juhtimissüsteemi, mis tagaks ülesannete lahususe, talitluspidevuse, huvide konflikti vältimise, CSP-de puhul spetsiifiliselt ühisrahastuslaenude riskihindamise ja usaldatavusnõuete täitmise ning vastava sisekontrolli süsteemi. Juhtimissüsteem peab olema „turu usaldusväärsust ja klientide huve toetav.“
  • Hoolsuskohustus – CSP-l on kohustus ühirahastusplatvormi kaudu pakutavate ühisrahastusprojektide suhtes koguda minimaalselt kõik tõendid selle kohta, et projektiomanikku ei ole karistatud äriühingu-, maksejõuetus-, finantsteenuste regulatsiooni, rahapesu tõkestamise, pettuste ja ametialase vastutuse õigusega seotud rikkumiste eest ning projektiomanik ei ole rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise alal EuroopaLiiduga koostööd mittetegevas või kõrge riskiga kolmandas riigis.
  • Projektide hindamine – CSP, kes määrab ühisrahastuspakkumise hinna, on kohustatud enne pakkumise tegemist investorile hindama ühisrahastusprojekti või projektiomaniku krediidiriski, tuginedes selleks avaldatud metoodikale, avalikult kättesaadavatele ja projektiomanikult saadud andmetele. Muuhulgas tuleb laenu hinnata nii laenu andmise hetkel kui ka hetkel, mil CSP hinnangul ei ole projektiomanik laenusaajana suutelinelaenu ilma tagatisi realiseerimata laenu tagasi maksma, on juba oma kohustusi rikkunud või soovib (sellekohasel võimalusel) oma kohustused ennetähtaegselt täita. CSP-l peab olema kehtestatud nii sisemine krediidihindamis – kui riskijuhtimismetoodika ja-protseduur (riskiisu). CSP peab olema igal ajal suuteline tõendama, et iga projekti puhul on krediidiriskihindamine läbiviidud ning et ühisrahastuspakkumise hind on riskijuhtimisraamistiku kohaselt õiglane ja asjakohane. Individuaalse laenuportfelli korral peab CSP hindama lisaks ka iga üksiku projekti vastavust investori mandaadile ning pidama investori jaoks kättesaadavalt ajakohast arvestust individuaalse portfelli kuuluvate laenude kohta, nende hindamiste ja (olemasolul) ka ettenägematute kulude reservi üle.
  • Huvide konflikt – CSP ei või omada osalust üheski tema oma platvormi kaudu pakutavas ühisrahastusprojektis. Samuti ei või CSP aktsepteerida projektiomanikena oma juhte või töötajaid või oma osanikke või aktsionäre, kellele kuulub projektiomanikus 20% või enam osakapitalist, hääleõigusest või omavad projektiomaniku üle muul viisil kontrolli. Kui selliseid isikuid projektiomanikena siiski aktsepteeritakse, tuleb nii need isikud kui projektid avaldada koos kinnitusega, et neid koheldakse teiste investoritega samadel tingimustel, sh ka teabele juurdepääsu osas. CSP peab rakendama huvide konflikti vältimiseks sise-eeskirja ning avaldama oma klientidele huvide konflikti üldise laadi, allika ja asjaomaste riskide maandamiseks rakendatud meetmete kohta.
  • Muud tegevusnõuded – sarnaselt teistele finansteerimisteenuste osutajatele peavad CSP-d rakendama kliendikaebuste lahendamise, tegevuste edasiandmise korra. Vara hoidmise ja makseteenuse pakkumise korral tuleb järgida sellekohaseid tegevusnõudeid või kasutama selleks nõuetee vastavaid kolmandaid isikuid.

Üldise kommentaarina võib märkida, et ülaltoodud nõuded ei erine liigiti teistele finantsteenuste osutajatele osutatavatest tegevusnõuetest. Nagu viidatud varasemas blogikandes, on Euroopa väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) antud ülesanne töötada välja ühisrahastusteenusega seotud standardid ja täpsemad juhised määruse nõuete täitmiseks.

Küsimuste korral TRINITI aitab! Kui eelnevaga seoses tekib teil küsimusi, võta meiega ühendust! Advokaadibüroo TRINITI omab kirjeldatud valdkonnas kogemusi ja oskab pakkuda lahendusi ka keerulisena näivates olukordades.

Kommenteerimine on suletud.