Enam kui 70 riiki ja Euroopa Liit on tänaseks liitunud Kaplinna 2001. a. liikurseadmete ehk transpordivahendite rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga (The Cape Town Convention on International Interests in Mobile Equipment, lühendatult CTC), mis lihtsustab oluliselt õhusõidukite ja raudteeveeremi piiriüleseid finantseerimistehinguid.
„Liikurseadmed“ on kallid ja ületavad igapäevaselt riigipiire. Finantseerimistehingute puhul on transpordivahend ise tavaliselt peamiseks tagatiseks, kuid keerukas on luua sellist tagatiste süsteemi, mis annaks finantseerijatele globaalse kindluse, et nt õhusõidukile seatud tagatis igas riigis, kus rahvusvahelisi reisiliine teenindav õhusõiduk parajasti asub, igal ajahetkel realiseeritav oleks.
Nagu globaalne kokkulepe ikka, oli CTC vastuvõtmise hetkel suurim võimalik kompromiss erinevate õigussüsteemide, traditsioonide, võimaluste ja huvide vahel. Hulk detaile jääb seega endiselt areneva ühtse rakendusparktika lahendada. Samuti ei ole kõik maailma riigid – sh Eesti – CTC‑d veel ratifitseerinud. Eesti viimaste suuremate reisilennukite hanke kogemuste, tulevastesse rahvusvahelistesse transpordiühendustesse tehtavate investeeringute ja kosmoseambitsioonide (just, lugesite õigesti – kosmos – vt allpool!) valguses võiks seda siiski kaaluda.
Tagatisõiguste rahvusvaheline register ja ühtlustatud sisu
CTC lahendab olukorra kahel viisil. Esiteks ühtlustatakse liikmesriikides tagatise realiseerimise viisid ja vahendid (nt õigus võtta tagatiseks olev õhusõiduk oma valdusse, välistada tarnspordivahend pankroti korral pankrotivarast jm). Teiseks on konventsiooni alusel loodud rahvusvaheline register, milles peetakse järge transpordivahenditele seatud tagatiste üle, tehakse need rahvusvaheliselt nähtavaks ning pannakse paika tagatiste omavaheline vahekord (Eesti õiguse mõistes järjekohad).
Mis on liikurseade?
CTC kolme lisaprotokolli kohaselt on konventsiooniga hõlmatud liikurseadmeteks õhusõidukid, raudteeveerem ja kosmosevarad (satelliidid, orbitaaljaamad, igasugune kosmoses kasutamiseks mõeldud seade). CTC ei hõlma laevu (laevad on juba hõlmatud varasema 1993. a. rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooniga).
Millised tagatised?
Tagatistena käsitleb CTC nii pante kui ka võlaõiguslikke tagatisi (nt tagatisomandamine, tagatisloovutus), spetsiifilisemaid rahastamistehingutega seotud õiguseid (nt liisinguandja õigused) seadusest tulenevaid nn kinnipidamisõiguseid ning ka eelnevaga seotud kõrvalnõudeid. Tagatiste täpsem sisu määratakse rahvusvahelise eraõiguse reeglite järgi. Tasakaalustatuse nimel sisaldab CTC ka spetsiifilisi kaitsesätteid võlgnikele. Viimased on eelkõige suunatud liikurseadmete häirimatu kasutusõiguse tagamisele.
Mis on rahvusvaheline register?
CTC alusel loodud rahvusvaheline register on automatiseeritud elektrooniline register, kuhu saab kanda liikurseadme ja tema suhtes tekkinud tagatised. Kanded rahvusvahelises registris on siiski informatiivsed – ainsaks erandiks on õiguste järjekoht, mis määratakse kannete ajalise järgnevuse alusel (paremus ajas on paremus õiguses).
Mis on Euroopa Liidu roll?
Euroopa Liit on ühinenud CTC-ga piirkondliku majandusorganisatsioonina oma pädevuse piires. Euroopa Liidu pädevuses on CTC reguleerimisalast eelkõige rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamisega seotud küsimused – lepingule kohalduva õiguse valiku, kohtulahendite tunnustamise ja täitmise ning piiriülese pankrotimenetluse küsimused. Neis kohaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid CTC asemel vastavaid Euroopa Liidu reegleid. CTC automaatseks kohaldumiseks protokollides määratletud liikurvahenditega seotud tehingutele peavad Euroopa Liidu liikmesriigid siiski iseseisvalt CTC-ga ühinema.
