Üldmenetlus, lühimenetlus, kokkuleppemenetlus ja muud „teenusepaketid“ kriminaalasja kohtumenetluses

Triniti

Kahtlustatavale pakutakse kriminaalasjas tihti juba esimesel ülekuulamisel võimalust anda allkiri nõusolekule või taotlusele selleks, et kriminaalasi vaadataks läbi mitte üldises korras (üldmenetlus), vaid ühel või teisel moel lihtsustatult. Riigil ei ole sugugi ükskõik, millise menetluse valid, vaid maha tuleb müüa ikka pigem mõni “lihtne ja odav“ võimalus kui klassikaline kohtumenetlus. Kas selline pakkumine tuleks vastu võtta ja mis „kaup“ see üldse on mida müüakse – sellest kirjutangi. 

Süüdistataval (ka juriidilisel isikul) on oma kriminaalasja lahendamisel enamasti vähemalt teatud ulatuses võimalik valida, milliste reeglite alusel kohus otsuse teeb: kas teha „täispikk“ üldmenetlus või lihtsustatud protsess. Alati ei hõlma valikuvõimalus kõiki menetlusliike, kuna sõna saavad selles osas sekka öelda ka kannatanu ning muidugi prokuratuur. Millised menetlusliigid tulevad kriminaalasja arutamisel kohtus kõne alla? 

Üldmenetlus – kohtupidamine nagu seda ette kujutame 

Üldmenetlus on kriminaalasja läbivaatamine kohtus nagu advokaadisarjade põhjal ette kujutada võid. Koostatakse süüdistusakt, sellele vastab kaitsja oma kaitseaktiga. Toimub kohtuistung või kohtuistungid, kus esitatakse ja uuritakse tõendeid, peetakse kõnesid. Tunnistajad kuulatakse päriselt üle, ristküsitluses saab ka kaitsja neile küsimusi esitada, seeläbi nende öeldut ka kahtluse alla seada. Ollakse põhjalik, on piisavalt aega, et kõik oluline välja selgitada. Menetluse tulemus on üldmenetluses seetõttu ka nii usaldusväärne kui see olla saab, eriti võrreldes lihtsustatud alternatiividega. 

Jah, üldmenetlus on ka kõige aja- ja rahakulukam viis kuidas kriminaalasja arutada, aga kui plaaniks on süüdistusele päriselt vastu vaielda, annab üldmenetlus selleks kahtlemata parimad võimalused. Mida rohkem on võimalik menetlust ja tõendite uurimist omalt poolt mõjutada (nt tunnistaja või kannatanu küsitlemise käigus), seda suurem on šanss, et mõni asjaolu või lausa kogu menetlus laheneb Sulle sobival moel. Selles osas erineb üldmenetlus väga oluliselt lihtmenetlustest, millest räägime nüüd edasi. 

Kiire ja odav tõepoolest – kaitseõiguse arvelt! 

Esmalt on kõigi lihtsustatud menetluste puhul oluline mõista, et aja ja raha kokkuhoiul kriminaalmenetluses on oma hind, ja selleks on süüdistatava kaitseõigus. Juba seetõttu ei saa öelda, et menetlusliigi valik oleks ükskõik – et ühed head valikud kõik. 

Võrreldes üldmenetlusega tähendavad kõik lihtmenetlused mingisuguseid piiranguid kaitse teostamisel, on see siis takistatud tõendite esitamine, ebamõistlik ajaline surve või tulemus, milleks saab olla vaid süüdimõistmine. Tüüpiline piirang on nende menetlustega tihti kaasnev võimatus küsitleda neid, kelle ütlustel süüdistus põhineb. See võrdub tihti omakorda võimatusega nende ütlusi kahtluse alla seada. 

Ükskõik kui palju riik püüab argumenteerida alternatiivsete menetluste kiirust/odavust Sinu jaoks, on üldmenetluse vältimisest eeskätt huvitatud just riik ise. Ehkki teatud juhtudel võib lihtsustatud protsess teenida ühtaegu ka süüdistatava huve, on lihtmenetlused disainitud aitama riigil tulla efektiivselt toime suure hulga kriminaalasjade lahendamisega, seejuures suurendamata võimalusi riigile ebasoodsaks tulemuseks. Kui teed riigile nende kasuks otsustades teene, mõtle korraks ka sellele, mis Sa selle eest vastu saad. 

Ehkki lihtsustatud viisid kriminaalasja läbivaatamiseks pakuvad süüdistatavale ka „soodustusi“, peab olema asjatundja otsustamaks, kas need konkreetsel juhul seda väärt on. See on „kalkulatsioon“, mille teguriteks on asja perspektiiv, võimalik karistus, asja lahendav kohtunik jms, mida oskab ikkagi hinnata vaid asjatundlik kaitsja. 

Pea silmas ka seda, et olgugi kärbitud kaitseõigusega, on lihtmenetluste kohtuotsused sama reaalsed kui need, mille aluseks on olnud üldmenetlus. Lihtmenetluse piirangutega nõustumisel on selle tulemus Sinu jaoks aga sama siduv ja kõik süüdimõistmisega kaasnevad tagajärjed on täpselt samad. 

Siiski on vajadusel olemas taganemistee – isegi kui oled nõustunud, et läbi viiakse kokkuleppemenetlus, lühimenetlus vms, on Sul õigus hiljemalt kohtuistungil sellisest valikust loobuda. Nüüd üksikutest lihtmenetlustest konkreetsemalt. Kui veel üksikasjalikumalt soovid teada, ava kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatükk. 

Lühimenetlus – allahindlus 33% 

Lühimenetlus on pealtnäha peaaegu nagu päris kohtumenetlus (üldmenetlus) ühe olulise erisusega – asi otsustatakse ainult kohtueelsel uurimisel kogutud info põhjal. Kohtuistungil tõendeid juurde esitada ei ole võimalik, tunnistajaid ei kutsuta, ristküsitlust ei toimu. See tähendab, et kui süüdistus põhineb tunnistajate ütlustel, siis süüdistatav neid kogu menetluse jooksul küsitleda ega nende juttu kahtluse alla seada ei saagi. Ajaliselt tähendab lühimenetlus enamasti ca ühe tunni pikkust kohtuistungit ja ongi kõik. 

Selle eest, et oled nõus kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse reeglite järgi mängima, antakse vastu üks soodustus – süüdimõistva kohtuotsuse järgset põhikaristust vähendatakse kolmandiku võrra. Selguse mõttes olgu öeldud, et karistuse mõistab kohus, st garantiisid karistuse määra või liigi osas ei ole. Reaalne vangistus on muidugi samuti võimalik. 

Kuigi teoreetiliselt annab lühimenetlus võimaluse ka õigeksmõistvaks kohtuotsuseks, on see disainitud töötama tulemuse osas süüdistatava vastu. Kui kohus otsustab vaid politsei ja prokuratuuri poolt kokku pandud toimiku põhjal, on ootuspärane, et tulemus saab sobiv just neile. Reaalne kohtueelne uurimine nimelt ei keskendu tõendite kogumisele süü välistamiseks ja vastutuse kergendamiseks. 

Lühimenetlus võib siiski olla süüdistatava jaoks mõistlik valik, kui juhtumi faktide osas vaidlust ei ole, ja kaitse põhineb õiguslikel argumentidel. Samuti võib see olla sobiv, kui karistuse vähendamine 1/3 võrra on päriselt oluline – nt kui prognoosiks on süüdimõistmine ja karistuseks reaalne vangistus. 

Kokkuleppemenetlus – süüdimõistev kohtuotsus garanteeritud 

Kokkuleppemenetlus on kriminaalasja lahendamine läbi kokkuleppe sõlmimise prokuratuuriga, mille kohus süüdimõistva kohtuotsusega (õigeks mõistmine ei ole võimalik!) kinnitab. Kokkuleppesse lähevad kirja kõik menetluse tulemused ja kaasnevad tagajärjed, sh kuriteo kvalifikatsioon, karistus, tsiviilhagi rahuldamine ja menetluskulud. Tüüpiliselt toimub kokkuleppemenetluses üks kohtumine prokuratuuris, et panna allkirjad kokkuleppele, ja siis pool tundi või tund kohtus ning ongi korras. 

Kohtu roll on kas aktsepteerida kokkulepe täpselt sellisena nagu see on sõlmitud või keelduda selle kinnitamisest, st kohtu sisulise otsustamise võimalus on piiratud. Kohus omal algatusel mistahes muudatusi (nt suurendades karistust) kokkuleppesse teha ei saa – selles mõttes üllatusmoment puudub. Kokkulepet kinnitaval istungil tõendeid ei uurita, sh kedagi ei küsitleta. 

Süüdistusele vastu vaidlemiseks kokkuleppemenetlus muidugi üldse ei kõlba. Kokkuleppemenetlus võib siiski olla Sulle sobiv, kui täielikult õigeksmõistev kohtuotsus ei ole reaalne, osaline õigeksmõistmine pole kulutatavat ressurssi väärt või tahad kindlustust musta stsenaariumi vastu. Näiteks, kui vaidlemine võiks halvimal juhul viia reaalse vangistuseni, aga kokku leppides saab tingimisi karistuse. Vahe kokku lepitud karistuse ja kohtu poolt vaidluse tulemusena mõistetud karistuse vahel võib olla praktikas vägagi märkimisväärne. 

Käskmenetlus – süüdi mõistmine kohtusse nägu näitamata 

Käskmenetlus on erandlik menetlusliik, kus süüdi mõistmiseks ei pea isegi kodust välja tulema. Muude menetlusliikide puhul (üldmenetlus, lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus) süüdistataval kohtuistungil osalemisest pääsu ei ole. Muidugi ei toimu käskmenetluses istungita ka tunnistajate ülekuulamist vms. 

Käskmenetlus kohaldub asjades, kus on võimalik rahaline karistus, st mitte väga rasketes kuritegudes. Käskmenetluse plussiks on ka see, et kui süüdimõistev kohtuotsus ei sobi, saab midagi põhjendamata lasta see ikkagi lahendada üldkorras. 

Kiirmenetlus – kui tahad madalaimat võimalikku kvaliteeti 

Kiirmenetlus on nö turbomenetlus, kus standardsete kuritegude lahendamine toimub tihti vähem kui ööpäevaga. Asja idee on saavutada süüdimõistmine nii kiiresti kui vähegi võimalik – enne kui süüdlane toibub. Sõidad õhtul purjuspäi autoga ja homme lõunaks on süüdimõistev kohtuotsus juba näpus. Sellise tempoga tegutsedes ei jää süüdistatavale aega mõelda, mida ta täpselt tahab, muidugi mitte ka mõistlikku aega, et koguda kaitse tõendeid vms. Reaalse kaitseõiguse seisukohast vaadatuna kiirmenetlusest halvemini enam olla ei saa. 

Vastu pakutavaks „soodustuseks“ on kohtu õigus vähendada süüdimõistmisel tasumisele kuuluvat sundraha (mõnesaja eurone võit), mis aga minu arvates kiirmenetluse puudusi kuidagi ei kompenseeri. Raske on näha, kuidas saab kohtumenetluse tulemus ka süüdistatava jaoks parem, kui olla erakordse ajalise surve all ja inimene ise on menetluse lõpuni emotsionaalselt tasakaalust väljas. 

Kokkuvõttes – pea meeles, et menetlusliigid kriminaalasja lahendamiseks ei ole sugugi võrdsed ja mistahes lihtsustused kohtumenetluses tulevad kaitseõiguse arvelt. Kui vaidled süüdistusele vastu, tasub enamasti lihtmenetlustest kaugele hoida ja valida üldmenetlus. Lihtsustatud võimaluste valik tuleb hästi läbi mõelda, et see teeniks ka süüdistatava huve. 

Kui Sul tekkis eeltooduga seoses küsimusi või kaalud parasjagu, millist menetlusliiki valida, võta ühendust TRINITI krimiadvokaatidega. 

Kommenteerimine on suletud.