Üle–euroopalise tähtsusega projektidele antavat riigiabi hindab Euroopa Komisjon juba aluslepingutest tulenevalt erinevalt. Alates 2014. aastast kehtib selle kohta ka eraldi Komisjoni teatis. Näiteks rakendatakse seda taristuvaldkonnas, aga ka mitmesugustes liikmesriikide ülestes teaduse ja innovatsiooniprojektides. Kuivõrd teatis kaotab oma kehtivuse 2021. aasta lõpuks, algatas Komisjon avaliku arutelu teatise reeglite ülevaatamiseks. 

Esmalt soovitakse täpsustada, milline projekt on üldse üle–euroopalise tähtsusega. Hetkel on kriteeriumiks, et „projekt peab andma konkreetse, selge ja äratuntava panuse ühe või mitme liidu eesmärgi saavutamisse, sellel peab olema märkimisväärne mõju liidu konkurentsivõimele ja jätkusuutlikule kasvule ning see peab käsitlema ühiskonnaprobleeme või väärtuse loomist kogu liidus.” Samuti: “Projektis peab üldiselt osalema mitu liikmesriiki.” Nüüd soovitakse sätestada, et kõigil liikmesriikidel peab olema võimalus projektis osaleda ja projekt peab olema kooskõlas Euroopa Liidu poliitikatega, eelkõige keskkonna ja digitaliseerimise mõttes. Lisaks  käsitletakse juba praegu ühe projektina ka „integreeritud projekti”, st rühma ühisele eesmärgile suunatud üksikprojekte. Nüüd soovitakse definitsiooni selgemaks muuta. 

Teiseks on eesmärk kirjeldada reegleid olukorras, kus abi projekti elluviimiseks tuleb korraga nii Euroopa Liidu fondidest kui näiteks liikmesriikide vahenditest. 

Kolmandaks võetakse suund väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimaluste parendamiseks. Kõnealustele ettevõtjatele antavat abi hinnataks lihtsustatud korras, kuivõrd reeglina on oht konkurentsimoonutuseks väiksem. 

Euroopa Komisjonile saab arvamust avaldada 20. aprillilini.