Vee- ja võrguettevõtjatel võib olla tekkinud olukord, kus nende taristu ei olegi ettevõtja omandis

Triniti

Riigikohus lahendas hiljuti ühe olulise vaidluse, kus käsitles põhjalikult tehnovõrkude talumiskohustuse tekkimise aluseid ning sellega seoses ka tehnovõrgu omandi põhimõtteid (Riigikohtu otsus 2-15-17137).

Taristu talumise ja omandi küsimus

Nimetatud kohtuotsus võib puudutada paljusid võrgu- ja vee-ettevõtjaid, eriti regionaalseid vee-ettevõtjaid, kes on laienemisel omandanud erinevaid veemajandusobjekte. Otsuses lahendatud õiguslik ebaselgus tehnovõrkude talumiskohustuse küsimuses võib tekitada olukorra, kus mõned olemasoleva taristu osad kuuluvad tegelikult hoopis kinnistute omanikele, kus taristu asub, ja mitte ettevõtjale, kes taristu kaudu teenust osutab.

Selles vaidluses ehitas arendaja oma kinnistule reoveepumpla ja andis selle lihtkirjaliku kokkuleppe alusel vee-ettevõtjale üle. Samas ei seatud isiklikku kasutusõigust või muud asjaõigust. Kinnistu uus omanik väitis, et reoveepumpla on tema kinnistu oluline osa ja seega tema omandis. Riigikohus nõustus põhimõtteliselt kinnistu omanikuga.

Talumiskohustus ilma eraldi seatud kasutusõiguse või sundvalduseta

Riigikohus lahendas olulise küsimuse – kas seaduse alusel võis pumpla rajamise ajal tuleneda või võib praegu tuleneda seadusjärgne talumiskohustus, mis ei vaja eraldi asjaõiguse ega sundvalduse seadmist.

Kokkuvõtlikult andis Riigikohus talumiskohustuse osas järgmise juhendi. Kehtiv seadus ei näe ette seadusest tulenevat talumiskohustust selliste tehnorajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast 1. aprilli 1999.

Seadusest sai ja saab ka praegu talumiskohustus tuleneda vaid selliste tehnorajatiste suhtes, mis olid võõrale maale püstitatud enne 1. aprilli 1999. Võõrale kinnisasjale pärast 1. aprilli 1999 rajatud tehnorajatis ei ole kinnisasja oluline osa üksnes juhul, kui selle talumiseks on vee-ettevõtja kasuks seatud näiteks isiklik kasutusõigus või sundvaldus.

Omand

Pärast 1. aprilli 1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust ega sundvaldust, on kinnisasja olulised osad – ehk siis kinnistu omaniku omandis.

Riigikohus selgitas, et tehnorajatise, sh enne 1. aprilli 1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatise, talumiskohustuse regulatsioon ei tähenda seda, et tehnorajatis võiks olla ettevõtja omandis eraldiseisva vallasasjana – tehnorajatis ei ole küll kinnisasja, millel ta paikneb, oluline osa, vaid on võrguettevõtja kasuks kinnisasjale seatud kasutusõiguse (reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse) oluline osa.

Kokkuvõtteks

Seega tasub ettevõtjatel kriitilise pilguga üle vaadata oma sellised rajatised, mis on rajatud pärast 1. aprilli 1999 ning mille suhtes ei ole kasutusõigust seatud. Välistatud ei ole olukorrad, kus kinnistuomanikud asuvad oma (taas)tekkinud omandiõigust kurjasti kasutama. Tehnorajatise võõrandamise soovi korral, mille osas ei ole ettevõtja kasuks kasutusõigust seatud, võivad tekkida täiendavad õiguslikud probleemid.

Kui eelnevaga seoses tekkis küsimusi või on omanikud juba peavalu valmistanud, võid meiega alati ühendust võtta siin. Advokaadibüroo TRINITI taristu töögrupp omab põhjalikku kogemust taristuid haldavate ettevõtete nõustamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga