Kuigi e-lahendused on populaarsed ja kasutusel, siis eriolukorra valguses olid e-lahendused paljude ettevõtete jaoks ainuke või hoopis uus võimalus äri jätkata. Enamgi veel, sotsiaalse distantseerumise kohustus sunnib innovatsioonile mõtlema ettevõtjad, kes ei ole seni internetikaubandust tõsiselt võtnud. Ainuüksi esimeste nädalatega, mil päris maailm on “pausil”, on e-kaubanduse mahud nt USAs tõusnud kuni 30%. Euroopa näitajad täna nii optimistlikud ei ole, kuid kriisist väljumisel usume, et ka Euroopa liigub sarnasel kõveral. 

Allikas: Coronavirus Ecommerce Data, Impact & Resources: COVID-19 Updates

E-kaubandus ei ole võimalus ainult toodete müüjale- e-poele, vaid igasuguse teenuse pakkujale ehk kaugmüüjale teenust osutades- olgu selleks perearst, finantsnõustaja, psühholoog, sisekujundaja. 

E-poele või ärile veebis kodukoha loomine on tehniline otsus ja protsess, millega saab keskmine ettevõtja IT professionaali abiga või ka ise hakkama. Mis aga saab edasi siis, kui e-äri on valmis?  

Selles artiklis toome välja olulisema, mida e-kaubandusse astunud ettevõtja tähele panema peab. 

 Kokkuvõtlikult:
 

1. Sinu e-äri vajab teenusetingimusi 

Teenusetingimused (tuntud ka kui kasutustingimused või laiemalt üldtingimused) reguleerivad sinu ettevõtte ja kliendi vahelist suhet e-teenuse (nt e-pood) kasutamisel. Teenusetingimuste sisu oleneb ettevõtte teenusest/kaupadest, tegevusvaldkonnast ja äriloogikast. Teenusetingimusi kasutatakse nii veebilehe, platvormi või foorumi reeglite määramiseks, kui ka ettevõtte teenuse spetsiifiliste tingimuste välja toomiseks. Teenusetingimused võimaldavad ettevõttel anda selged reeglid oma toodete/teenuste ostmiseks ning aitavad vältida võimalikke vaidluseid ja nõudeid. Olulisemad punktid, mis teenusetingimustes üldjuhul kaetud peavad olema: 

• teenuse osutamist / kaupade müüki reguleerivad sätted ja/või veebilehe kasutust reguleerivad sätted ehk mida, kuidas ja mis tingimustel täpselt tehakse. Nt e-poe puhul tarne-, tagastus– ja maksetingimused;
• vastutust piiravad ja vastutusest vabastavad sätted;
• intellektuaalset omandit reguleerivad sätted; 
• vaidluste lahendamist käsitlevad sätted; 
• kohalduva õiguse ja kohtualluvuse määramise sätted; 
• sätted tingimuste muutmise õiguse kohta; 
• sätted kasutajakonto sulgemise (õiguste peatamise kohta) või teenuse osutamise piiramise või lõpetamise õiguse kohta. 

Loomulikult võib tulenevalt tegevusvaldkonnast ja ettevõte spetsiifikast olla veel teemasid, mis teenusetingimustes reguleerimist vajavad.  

Lisaks tuleb arvestada tarbijatele kohalduvate eriõigustega, võimalike maksuküsimustega, tarneahel võimalike riskidega, vanusepiirangutega (nt alkoholi müügil) jpm. Eelnevat arvestades on teenusetingimuste koostamisel mõistlik pöörduda spetsialisti poole, sest teistelt veebilehtedelt kopeeritu võib jätta su ettevõtte huvid kaitsmata. 

2. Privaatsustingimused on kohustuslikud 

Kui sinu veebileht või e-pood isikuandmeid kasvõi minimaalselt töötleb (nt kliendi nimi, e-mail, kauba tarnimiseks aadress), siis on töötlemise kohta info andmine kohustuslik. Mõistlik viis selleks on kasutada privaatsuspoliitikat või -teadet. Ehk igasugune isikuandmete kogumine veebilehe, e-poe kaudu eeldab privaatsuspoliitika olemasolu ja avalikustamist. Seejuures tuleb arvestada, et isikuandmete definitsioon on äärmiselt lai — isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. 

Isikuandmete kaitse üldmäärusest (tuntud kui GDPR) lähtuvalt tuleb isikuandmete töötlejal (siinkohal siis veebilehe omanik) andmesubjektile (veebilehe külastaja ja teised isikud, kelle andmeid ettevõte töötleb) anda vähemalt järgnev teave: 

• kes isikuandmeid töötleb ja kellel veel on andmetele ligipääs (sh töötlejate kontaktandmed); 
• mis isikuandmeid kogutakse, missugusel eesmärgil ja mis alusel; 
• kuhu isikuandmeid edastatakse (kui EMP-st välja) ja kas ning kuidas on tagatud isikuandmete piisav kaitse; 
• kui kaua isikuandmeid säilitatakse; 
• info andmesubjekti õiguste kohta (sh õigused võtta oma nõusolek tagasi ja esitada kaebus järelevalveasutusele); 
• kust töötleja isikuandmeid kogub (või kellelt, kui isikuandmed pole saadud otse andmesubjektilt); 
• info selle kohta, kas töötleja kasutab profileerimist või teeb automatiseeritud otsuseid (sh info vastavate mehhanismide loogika kohta ja mõjude kohta andmesubjektile); 
• andmekaitseametniku kontaktandmed (kui kohane). 

3. Ära unusta ka küpsiste teavitust ja poliitikat! 

Küpsised ja veebitehnoloogiad vajavad eraldi tähelepanu. Iga rakendus või veebileht (nt Facebook page) kogub mingeid andmeid: olgu need vältimatult vajalikud (nt ostukorvi funktsionaalsus) või seotud muude funktsionaalsustega (nt Google Analytics kasutamine mõõtmaks kasutajate tegevusi). 

Kuigi Eesti siseriiklikku õigusesse ei ole küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid reguleeriv e-privaatsuse direktiiv 2002/58 vastavas osas korrektselt üle võetud, siis lähtuvalt GDPR’ist ja planeeritavast e-privaatsuse määrusest (veel vastu võtmata) tuleb küpsiste kasutamisest isikut teavitada ja üldjuhul nõusolek võtta. 

4. Reklaamimisel jälgi nõudeid 

Reklaam aitab suurendada müüki, kuid reklaamimisel pead arvestama mitmete nõuetega. Näiteks on keelatud eksitav (vale teavet esitav), halvustav, teise isiku kaubamärki või selle eristavat tunnust kasutav reklaam. Sellest tuleneb, et ettevaatlik tuleb olla võrdleva reklaami kasutamisel ning lähtuda selle loomisel vaid objektiivsetest tingimustest. Ka soodustuste kajastamisel peab olema tähelepanelik selles osas, et soodustuse arvutamine oleks tarbijale arusaadav ja läbipaistev.  

Samuti ei või kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele. Lisaks võib müügiplatvormil olla reegleid reklaamile, nii näiteks ei luba eBay kasutada toodete müügi reklaamis sõna „covid“ jms. 

5. Mõtle läbi ka muu turundus 

Lisaks reklaamile aitavad äri hoogustada personaliseeritud pakkumised, turunduskirjad jpm. Ka nende tegevuste juures on oluline läbi mõelda mis andmeid ja miks kogutakse. Nimelt on turundus andmekaitse mõttes üks lihtsamaid viise, kuidas oma kliendi või järelevalveasutusega pahuksisse minna.  

Seega, kui saata turunduskirju, pakkumusi, siis tuleb kindlasti veenduda järgnevas: 

• olemas on õiguslik alus andmete töötlemiseks (nt kliendi nõusolek või õigustatud huvi); 
• vastava töötluse kohta on antud teave nt privaatsustingimustes; 
• Isik (klient) saab lihtsalt vastavatest pakkumistest/kirjadest loobuda (nt unsubscribe nupp). 

KOKKUVÕTE  

Kokkuvõttes, kuigi juriidilised dokumendid ei pruugi äri austamisel olla prioriteet, on pikemas perspektiivis kasulik eelmainitud teemad teenusetingimustes ja privaatsuspoliitikas reguleerida.  

100% compliance ei ole ilmselt kunagi saavutatav, aga läbimõeldud tegevus ja dokumendid aitavad luua usaldust, vältida võimalike vaidlusi ning toovad kaasa selgema ja väiksema riskiga ettevõtte majandamise. Eeltoodu läbimõtlemine ei ole seotud vaid õiguslike riskide maandamisega, vaid näitab ka, et ettevõtja on vastutustundlik ning näoga enda kliendi poole! 

Kui sind antud teema huvitab, siis 27.05 toimunud veebiseminaril arutlesid TRINITI advokaadid ja Zone Media spetsialist Peeter Marvet e-äri tehniliste ja õiguslikke väljakutsete üle.

Veebiseminari slaidid on allalaadimiseks ja salvestus järelvaatamiseks kättesaadavad nii kuulajaile kui neilegi, kes seminarile ei jõudnud.

Kui Sul on sel teemal küsimusi, võta meiega julgelt ühendust!