Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Koroonaviirus ja riigiabi – Euroopa Komisjoni seisukohad ei paku reaalseid lahendusi

10. märtsil toimunud pressikonverentsil avalikustas Euroopa Komisjon esialgse plaani võitlemaks koroonaviirusest tuleneva ohuga Euroopa majandusele. Riigiabi puudutav ei paku aga liikmesriikidele reaalseid lahendusi ning eeldatavasti pole abi oodata ka lähiajal. 

 width=

Ursula von der Leyen nentis 10. märtsil toimunud pressikonverentsil seoses koroonaviiruse ohuga Euroopa majandusele kaht asja. Esiteks, Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et tagada, et riigiabi jõuaks abivajavate ettevõtjateni. Teiseks, Euroopa Liit plaanib loobuda otsusest, mille kohaselt pidid liikmesriigid tagastama Euroopa struktuurifondides kulutamata jäänud rahasummad. See peaks tagama umbkaudu 25 miljardi euro suuruse toetuse liikmesriikidele.  

Mida see kõik reaalsuses tähendab, on hetkel veel vara öelda. Seda eriti seetõttu, et tegemist on esialgu kõigest poliitilise otsusega, mis ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Praktika on näidanud, et Euroopa Liidu kivid jahvatavad aga aeglaselt ning reaalseid õiguslikke lahendusi riigiabi osas võib näha alles mitme aasta pärast.  

Nagu teada, siis riigiabi andmine eeldab reeglina Euroopa Komisjoni luba. See hõlmab endas põhjaliku teavitamisvormi täitmist, selle edastamist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Komisjoni poolset menetlust, mis võtab juba lihtsamate riigiabi asjade puhul aega 9-11 kuud. Ilma riigiabi loata pole riigiabi andmine lubatud.

2008. aasta finantskriisi ajal lubas Euroopa Komisjon samuti võtta meetmeid, et aidata riike oma pankade päästmisel. Reaalsed õigusliku tulemuseni jõuti aga alles 2011. aastal, mil avaldati Euroopa Komisjoni vastav teatis. Seega tuleb ka käesoleval juhul valmis olla selleks, et kergematel alustel riigiabi lubamine saab teoks alles aastate pärast, kui üldse. 

Iseenesest annab ELTL artikkel 107(2)b loa liikmesriikidele ilma Euroopa Komisjoni lubava otsuseta anda abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks. Küll aga on nimetatud artiklit rakendatud väga vähe ning üksnes väga erakorralistes olukordades (tuumakatastroofid, terrorism, ulatuslikud üleujutused). Tagantjärele on Euroopa Kohus nimetatud artikli alusel antud abi mitmel korral tagasi nõudnud, öeldes, et artikli eeldused pole täidetud. Seega pole väga lootust, et käesolev olukord võiks nimetatud artikli alla minna.  

Rohkem teavet toimunud pressikonverentsi kohta leiad siit. 

TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/