Kuritöö, kuid mitte ainult karistus: mida toob kaasa kriminaalvastutus?

Triniti

Lisaks karistusele endale toob kriminaalvastutus kaasa üksjagu muud tülikat. Kuigi rõhutatakse, et muu kaasnev EI OLE karistus, võib mõju olla karistusest endast tegelikult suuremgi. Samuti on neid muid asju rohkem kui Sa arvad. Mõned neist kaasnevad süüdimõistmise või menetlusega alati, teiste puhul see sõltub, sh uurija, prokuröri ja kohtu tehtavatest valikutest. 

Mida kriminaalvastutus kaasa toob? 

Põhikaristus
Kohus saab kuriteo eest mõista ühe põhikaristuse – rahalise karistuse või vangistuse. 

Inimeste puhul sõltub rahaline karistus ametliku sissetuleku suurusest ja võib ulatuda kuni 500 päevamäärani. Isegi keskmisest leebema rahalise karistuse korral tähendab see kuude viisi töö tegemist ja saadud sissetuleku riigile loovutamist. Ole nii rikas kui tahes, rahaline karistus lööb valusalt kukru pihta. 

Juriidiliste isikute puhul on võimalik üksnes rahaline karistus. Karistus võib teatud juhtudel olla sõltuvuses majandustulemustest, ja maksimumkaristus võib ulatuda 16 miljoni euroni. 

Vangistust on võimalik mõista reaalselt või tingimisi (kuni 5-aastased karistused), aga täpselt sama on seaduse kohaselt võimalik rahalise karistuse puhul! See tähendab, et karistusena mõistetud rahasummat ei tulegi alati tasuda. Vangistusel on lisaks light versioonid, mille korral see asendatakse: üldkasulik töö või elektroonilise valve ja raviga.

Lisakaristused
Lisaks põhikaristusele võidakse mõista ka lisakaristus või lausa mitu. Kõigi süüdimõistetute (sh juriidilised isikud) osas on võimalus teatud õiguste äravõtmiseks, inimeste puhul rohkem. Elukutselisele autojuhile on juhtimisõiguse kaotus tihti valusam kui põhikaristus ise. 

Äritegevuse ja kutsetegevusega seoses on võimalik karistada vastavalt ettevõtluskeeluga (1-5 aastat) või tegutsemiskeeluga (kuni 3 aastat). 

Välismaalastele võidakse kohaldada väljasaatmist. Praktikas tuleb ette, et süüdi mõistetud terve elu Eestis elanud inimesed kahetsevad omaaegset otsust võtta Venemaa kodakondsus. 

Lõpuks on lisakaristustena võimalikud rahaline (kui põhikaristuseks oli vangistus) ja varaline karistus, mis mõlemad tähendavad kohustust tasuda karistusena riigile raha. 

Konfiskeerimine
Süüdimõistva kohtuotsusega võib kaasneda konfiskeerimine – riigi poolt vara ära võtmine. 

Konfiskeerida võib kuriteo toimepanemise vahendi, mis ei pruugi olla verine nuga või pakk narkootilise ainega, vaid ka tavaline sõiduauto, arvuti või muu normaalne ja iseenesest seaduslik vara. Samuti võib konfiskeerimisele minna kuriteoga saadud vara, kuna kuritegu ei tohi end ära tasuda. 

Mõnede kuritegude osas on ette nähtud laiendatud konfiskeerimine, kus võrreldakse süüdimõistetu ametlikke tulusid ja kulusid ning viimaste poolt esimeste ületamisel vahe konfiskeeritakse. Vara ebaseaduslikku päritolu eeldatakse. 

Teatud juhtudel võib konfiskeerida ka vara, mis ei kuulu otsuse tegemise ajal üldse süüdlasele, vaid kellelegi teisele. 

Menetluskulud
Kriminaalvastutus tähendab igal juhul ka rahakoti kergendamist. Alltoodu ei ole ammendav loetelu, aga mõned olulisemad kuluartiklid võivad olla järgmised. 

  • Iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kohustus tasuda sundraha, mis sõltuvalt kuriteo raskusest on 1,5 või 2,5 miinimumkuupalka. See on sisuliselt riigi tasu kriminaalasja menetlemise eest.
  • Ekspertiiside tegemisega kaasnevad ekspertiisikulud, mis samuti jäetakse süüdlase või süüdlaste kanda. Ekspertiisid võivad olla kallid ja kui neid teha mahukalt, moodustub suur summa. Kohus aktsepteerib süüdimõistetu kohustusena hüvitada ka väga suuremahulisi ekspertiise, isegi kui need Sinu vastu tulemusi ei anna. Tasumisele kuuluv summa võib taas olla suurem kui karistus ise.
  • Kriminaalasjas on kaitsja abi kohustuslik ja sellega kaasneb kaitsjatasu. Ka riigi määratud advokaat ei ole süüdimõistetu jaoks tasuta. 

Kriminaalvastutus ja tsiviilhagi
Kriminaalmenetluse raamides on tsiviilhagi esitamine kannatanu jaoks praktikas kergem: riigilõivu ei tule maksta, saab loota prokuröri toetusele selle maksmapanekul ja kriminaalasju läbi vaatavad kohtunikud kipuvad olema vähem kriitilised nõuete hindamisel, kui nende tsiviilasju lahendavad kolleegid. 

Mis aga veel olulisem – sageli tekib olukord, kus kriminaalasjas süüdistatava soodne kohtlemine (nt menetluse lõpetamine või aktsepteeritav kokkuleppeline karistus) sõltub tsiviilhagi osas lahenduse leidmisest. Menetleja poolt oodatavaks lahenduseks on vähegi mõistlike nõuete korral sageli omaksvõtt. 

Kõik need tegurid kärbivad lõpuks süüdlase võimalusi nõude üle vaielda. 

Kriminaalvastutus ja piirangud edasiseks
Kui eelnevad tagajärjed tulenevad süüdimõistvast kohtuotsusest endast, siis sellega asi ei piirdu. Kriminaalvastutus piirab seaduse kohaselt elu ja tegevust ka pärast asja lahendamist. 

Äritegevusega seonduvad piirangud riigihangetel osalemiseks. Teatud süütegude puhul (nt maksualased, korruptsiooni või võõrtööjõuga seotud) takistab riigihangetel osalemist mitte ainult ettevõtte enda, vaid juhataja või esindaja karistatus. 

Karistatus piirab samuti elukutsevalikuid. Kuriteos süüdimõistmine takistab õigusemõistmisega seotud elukutsete (kohtunik, prokurör, advokaat), samuti korrakaitse ja kaitseväega seotud ametite pidamist. IT-professionaalid on põhjendatult mures edasiste võimaluste osas töötada küberkaitse valdkonnas. 

Soovimatu avalik tähelepanu
Kriminaalasjades tehtud süüdimõistvad kohtuotsused on avalikud ja Riigi Teatajas nime või isikukoodi järgi otsitavad. Seda infot võivad tarbida võimalikud tööandjad, üürileandjad ja krediidiandjad. 

Karistuse kustumisel (mis võtab veel aastaid selle kandmisest) nimed ja isikukoodid üldreeglina kustutatakse. Teatud kuritegude puhul jääb kogu kohtuotsus nimede ja isikukoodidega tähtajatult avalikuks. 

Avalikult huvipakkuvate asjade puhul lisandub juba menetluse ajal ajakirjanduse tähelepanu. 

Kriminaalmenetlusega kaasnev tüli
Kriminaalmenetlus võib ise põhjustada parasjagu peavalu, ükskõik, kas tulemuseks on karistus või mitte. 

Läbiotsimine ettevõttes rikub tüüpiliselt tööpäeva mitte ainult läbiotsimise päeval. Leidudena võidakse kaasa viia arvutid ja dokumendid, mida tegelikult oleks hädasti vaja töö tegemiseks. 

Tsiviilhagi või konfiskeerimise tagamiseks võidakse arestida vara. 

Teatud kuritegude puhul ei ole vaja süüdimõistmist, vaid pelgalt kahtlustuse esitamist, et peatataks relvaluba või tekiks takistusi kaitseväeteenistusega seoses. Ööd arestimajas, vahistamine ja suhtlemiskeeld ilmselt ei vaja kommentaare. 

Aeg ja närvid
Mida kaugemale kriminaalasi edeneb, seda rohkem kulub kahtlustatava/süüdistatava enda aega, sh ülekuulamistele, mahuka toimiku lugemisele, aga lõpuks ka päevade, nädalate või kuude kaupa kohtuistungil viibimisele tööajal. Kriminaalasi tähendab süüdistatava jaoks ka liiga palju sellest mõtlemisele kulutatud aega, võib-olla une arvelt. Isegi õigeks mõistva kohtuotsuse korral enda ajakulu süüteomenetluses tekitatud kahjuna ei hüvitata. 

Kriminaalvastutus ja kriminaalmenetlus: mida saame teha 

Nüüd tead, mis võivad olla süüdimõistmise tagajärjed. Kuigi kriminaalvastutus ja kriminaalasi toovad kaasa paraja peavalu, on tihtipeale võimalik lööki pehmendada. Süüdistust saab vaidlustada, mille tulemusena langeb lõpuks ära suurem osa eelnevast. Samuti on võimalik taotleda menetluse lõpetamist, kohaldatud piirangute leevendamist või lausa tühistamist. Ebasoodsaid otsustusi on võimalik edasi kaevata. Juba teadmine, et Sul on kaitsja ja krimiadvokaat, kes teeb, mis võimalik, vähendab olukorraga kaasnevat ärevust. 

Advokaadibüroo TRINITI kriminaalõiguse töögrupp on valmis aitama, et kriminaalvastutus Sind üldse ei puudutaks või kui, siis võimalikult vähe. 

Kommenteerimine on suletud.